NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-16
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • ....

    26.12.2011 15:09
    Eks ta ole - tubli elu elanud tädi! Kuid paar asja jäi kriipima.... Kui olid mehega veel kahekesi, siis rabati, et aidata viie lapsega poja peret. Täna peaksid vist osadki neist lastest olema täiskasvanud, kui isegi mitte kõik - kas tõesti pole neist kedagi, kes vanaemale kord nädalas toidukraamigi ja ravimeid saaks viia? Pojast rääkimata? Kuidas vanaema nii üksi on jäetud? Ja veel - sealkandis oli ilmselt siis ikkagi palju töökäsi alles, kui 50 aastast peeti kolhoosi jaoks vanaks. Meie taat pidi ligi 70 aastaselt tegema kolhoosi norme, metsa vedama talvel, loomulikult jäid vanad ilma ka kogu taluvarast, mis kolhoos ära võttis. Hea, et tarest välja ei tõstetud...
    Vasta
  • matu

    26.12.2011 18:32
    ja eespool oli uudis, et kallinenud aastavahetusereisid on välja müüdud!
    Vasta
  • ja kui

    26.12.2011 18:49
    ma loen selliseid artikleid siis praegusele valitsusele annaks ilma süümepiinadeta 25+5 ja evka ilvesele 20 kuna on naissoost olend,mitte naine ja igale kuritööle järgneb karistus.
    Vasta
  • Ants

    26.12.2011 20:57
    Eks ta ole. Mitšurin tahtis loodust ümber muuta...ei tulnud eriti midagi välja.
    Lõssenko oli ka üks utopist samast sordist. Üks punt "tarku" venelasi tahtsid Siberi jõed tagurpidi jooksma panna. Nüüd meil ka omad looduse ümberkujundajad, kes kaotasid rebaste marutõve ära, aga selle asemele tulid sügelislestad ja kärntõbi. V. Tšernomõrdin ütles selliste tegemiste kohta ajaloolised sõnad: "Tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus nagu ikka".
    Vasta
  • Vabandust,

    26.12.2011 21:43
    aga ma ei saa selle artikli mõttest aru. Mida iga rida edasi, seda pahameelt tekitavam.
    Memm helistab, küsib hädas abi, kui abi pakutakse, siis keeldub vastu võtmast, süüdistab riiki!? Heietab ja kurdab kui rasket elu on elanud, aga mitte tema üksi, kogu eesti rahvas pidi selle õuduse läbi elama. Endise sotsiaaltöötajana tean, et riik tähendab abiraha mõttes sotsabiosakonda. Vanasti oli nii, küllap nüüd ka, et aidati üksikuid vanureid, kellel polnud tööeas lapsi. Kui seda naist mingil põhjusel ei aidatud, jaga läbi Härra Ernitsa ettevõtlikkuse tulid appi teised Eestimaa inimesed, siis on see ka omamoodi riigiabi-riigi kodanike abi. Miks siis see abi naisele ei kõlba? Kas ta ei arva, et selline teguviis solvab häid inimesi ja võib-olla ka Vanajumalat? Niimoodi ei ole viisakas teha. Mis valeuhkus see on, et kui riik ei aita, siis pole vaja! järgmine kord teid enam ei aidata.

    /Memm puikles vastu, aga palus abistajaid südamest tänada.
    “Ma olen harjunud ise hakkama saama,” lausus ta/

    Lihtsalt uskumatu!! Miks sa siis üldse helistasid ja inimesi tülitasid?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    1 vastus
    Vasta
  • to: ja kui

    26.12.2011 22:03
    Häbi peaks sul olema sellist soppa kirjutada, küllap olete ise ka üks vastik, enda eluga mitte hakkamasaav iriseja või muidu vaimust vaene haige mats. Mõistusega olevus nii ei kirjutaks.
    Iga inimene on oma hädades süüdi ISE. Ise teed sa omad valikud. Riik ei käsi ega keela olla usin ja õppida, panna pea tööle ja teha õigel ajal õiged otsused elus. Oma lollustes, vigades või saamatuses ei maksa riiki süüdistada ja inetusi riigipeade pihta pritsida. Ma sooviks, et kehtiks seadus, mis keelustaks meedial, ka siin Maalehe online toimetajal, avaldamast mistahes ilkusi ja räigusi kandvaid sõnumeid riigi kõige kõrgemate esindajate kohta.
    Nagu Allan Õnne 13-es ütleb: "mingi austus peab ikka ka olema!"
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • rotu

    26.12.2011 22:15
    memmele tuleb raha asemel lihtsalt koera jaoks rohud kohale viia ja seda ei saa ta ometi vastu võtmata jätta.
    ilmselt on tal just raha paha võtta.
    abi küsis ehk selleks, et saaks rohtu odavamalt, mitte et raha antaks.
    Vasta
  • mari

    26.12.2011 22:26
    Annaks siis koera varjupaika, kui ise enam hakkama ei saa. Mõelgu looma heaolule ennekõike.
    1 vastus
    Vasta
  • jaja

    26.12.2011 23:34
    mida lubasime seda sööme-kartulikoori.Aga need nn härrad ja prouad seal Toompeal ainult irvitavad tavainimeste üle.Ausõna,tahan ka elu näha st.siit riigist minema!!!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • ja veel et

    26.12.2011 23:37
    tegelt ka ,kus on selle memme poeg ja tema lapsed.Kas tõesti on nad kõik väljamaale kolinud või siis lolliks joonud.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • nojah

    27.12.2011 03:08
    Vabandust,kirjutas:
    aga ma ei saa selle artikli mõttest aru. Mida iga rida edasi, seda pahameelt tekitavam.
    Memm helistab, küsib hädas abi, kui abi pakutakse, siis keeldub vastu võtmast, sü...
    1 vastus
    jutust on selge ,miks ENDINE sotsiaaltöötaja.Nendel inimestel on harjumus ise hakkama saada.Memm palus abi koerale ja tal oli lihtsalt häbi,et ei saa enam ise kutsa ravimeid osta.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • nojah

    27.12.2011 03:12
    marikirjutas:
    Annaks siis koera varjupaika, kui ise enam hakkama ei saa. Mõelgu looma heaolule ennekõike.
    1 vastus
    tuleb välja Mari,et sul on koerast rohkem kahju kui memmest.Hoidku jumal sinusuguste inimestega kokku puutumast ,õudne hakkab.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Urmsik

    27.12.2011 10:50
    Selliseid dementseid vanainimesi on terve eesti täis , väga paljudel on meist selline vanaema või vanaisa.
    Inetu on lihtsalt see ,et haige inimese jutt trükitakse sõnasõnalt ära .

    Vasta
  • mina

    27.12.2011 20:06
    Häbi teil olgu! Loomulikult on riik süüdi, kas pensist 288 euri elab ära?? Vanainimene on panustanud tööd tehes terve elu ja mitte vähe, kas ei oleks aeg tal oma penssi nautida, koos koeraga?! ja lapsed, kellel nende kohta küsimus oli.. vaata,et lapsed elavad sama vaeselt või hulleminigi veel (ise olen ka samasugune, vanemad aitavad) tööd teen aga palk nii niru,et ei tule välja. Tore on tõdeda,et ei ole eestlane, vaid oman ainult selle riigi passi, jubedad inimesed olete!!!
    Vasta
  • ...

    27.12.2011 22:32
    Aga minul on koera pärast mure:) Miks peab koer kannatama selle pärast, et inimene ei taha kelleltki abiraha vastu v6tta. Inimlikult saan ju aru - ta ei m6elnud t6esti kerjata ja sularaha kysida ja ega endale ka ei meeldiks kelleltki annetust v6tta. Aga ega seda abi ei pakuta ju talle, vaid koerale. No aga miks siis mitte teha kokkuleppeliselt loomakliinikule ettemaks ja siis saab minna ja selle eest loomaarstil ära käia ja koerale rohud osta. See on kyll sama asi, ent veidi keerulisemalt tehtuna.

    No aga miks Loomakaitseseltsi abist keelduda? See just ongi Loomakaitseseltsi töö. Nii et nojah... mis sellest koerast nyyd saab siis? Kui eraisiku abi taha, siis seesama Loomakaitseselt pakkus ju ravimite eest maksmist. Saba kinni nokk lahti ?

    PS. Riik on siin nii palju "syydi", et ta ei väljenda just erilist hoolivust ei inimeste ega loomade suhtes. Selle jutuga, et igayks on ise oma hädades syydi, et omal ajal ei viitsinud koolis 6ppida, pole mitte midagi peale hakata. Nimetage yks yhiskond, kus k6ik kuuluvad nn k6rgklassi, on k6rgharitud firmaomanikest spetsialistid ja poliitikud. Tegemist on teil samasuguse utoopiaga, nagu kommunism, kus kogu yhiskond pidi koosnema 6nnelikest lihttöölistest. Galopiga yhest ideoloogilisest äärmusest teise, see pole isegi mitte varakapitalistlik m6tlemine enam - tahaks vaid öelda, tulge maapeale vahelduseks ja leidke mingi tasakaal oma m6tlemises. Eesti yhiskond ka täpselt selline, galopiga yhest äärmusest teise. Selle nimi on vist lihtsalt postsovietism..
    Vasta
  • Muu hulgas,

    27.12.2011 22:37
    mis meeletud rohud need on, mis maksavad 80 euri? Kärntõbe saab ravida vanematest preparaatidest Ivermectiniga, uuem ja loomasõbralikum aga kallim on Stronghold, ja teine on Advocat, mis viimasest veidi odavam. Mitu-mitukümmend euri küll (minu kärntõves koera raviks läks umbes 52 eurot), aga ikkagi jääb mulje, et memmele on soovitatud kõige kallimaid rohtusid, selle asemel, et pakkuda veidigi säästlikumat alternatiivi.
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 17 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (1)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
30. oktoober 2014 05:15
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Aasta Põllumees 2014 konverents Riigikogu saalis
Tavakohane ühispilt. Esimeses reas vasakult: Piret Alfthan, president Toomas Hendrik Ilves, aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet, põllumajandusminister Ivari Padar, Liana Põder ja Margot Saare. Tagareas Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Nordea Liising Eesti juhatuse esimees Silver Kuus, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Tõnu Rahula, Andres Tamm, Peeter Alep, Arne Tamm, Karmo Põder, Tiit Uusoja ja Tiit Juhani.
Kliimamuutustest ja keskkonna seostest põllumajan­dusega oli mitu ettekannet nii Eestist kui Soomest.
Eesti toidu uutest turgudest rääkisid nii põllumajandusminister Ivari Padar kui ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Rahvusvahelist mõõdet lisas Euroopa põllumajandusorganisatsiooni COPA-COGECA
peasekretär Pekka Pesonen, kes tutvustas Euroopa Liidu ja maailma riikide kaubandus­läbirääkimisi.
Hirmud, hirmud, teatri hirmud. Keda kardame?
Eesti Teatriagentuur oli oma 20. sünnipäeva puhul peetud konverentsi kutsunud protokollima Joonmeedia kunstniku Tanel Rannala. Protokollist sai kunstiteos.
Raha võim teeb ebakindlaks. Ja araks. Sellest ei pääsegi, kui tegelikkusest ei saa ausalt ja otse rääkida.
Leigarite vägi
30. oktoober 2014 05:15
Leigarid
Tõelised staarid: esimesest päevast Leigarites kaasa löönud Silvia Kukepuu, 80aastane Marianna Saar ning Laine Mesikäpalt Anna Raudkatsi prossi saanud Marika Oja.
Neljakümne viiendat sünnipäeva tähistav rahvakunstiselts Leigarid annab aastas 200 kontserti, on tantsu sisse pannud nii Mats Traadi “Harala elulood” kui ka pronksiöö.
Majasoojustajad ootavad uut rahalaeva
Elvalanna Anu-Reet Hanso usub, et kui järgmisel aastal tema kodumaja soojustatud saab, vähenevad küttearved poole võrra.
Kortermajade soojustamiseks mõeldud raha, mida KredEx jagas, ei jätkunud sugugi kõigile soovijaile. Kui uus raha saabub, võib minna tihedaks rebimiseks.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Phytophtora – ohtlik haigusetekitaja
Phytophtora spp. tekitatud nekrootiline, selgelt nähtav laik halli lepa tüvel.
Haigusetekitaja Phytophtora spp. on palja silmaga mitte nähtav üliväike seenetaoline organism.
Neeruti mõisnik tõi sajandi eest meile punase tamme
Üks kolmest Neeruti lagendikul kasvavast punasest tammest, mis laia võraga ja ligi 300aastane, on hakanud ennast sügisrüüsse riietama.
Elame ajal, mil saja-aastaseks hakkavad saama punased tammed, mis meie maile, täpsemalt kunagise Neeruti mõisa maadele istutas 1918. aasta maikuus mõisa viimane parun Eduard von Kirschtein.