Sellest reeglist võis vajadusel erandeid paluda. 1936. aasta suvel taotles näiteks Valga linna haridusnõukogu ministeeriumilt võimalust alustada linnakoolides õppetööd 1. septembri asemel hoopis 14. septembril. “Põhjendusena tuuakse asjaolu, et paljude vaesemate vanemate lastel tuleb suvel leiba teenida karjasena, mistõttu nad ei saa õppetöö algul kooli tulla ja niiviisi jäävad teistest õpilastest maha,” kirjutas ajaleht.

Varem oli niisuguseid ajapikendusi ka saadud, kuid nüüd lükati palve tagasi, sest õppetöö algus üle riigi oli selleks ajaks ühtlustatud.

1939. aastaks välja kujunenud koolikalender oli järgmine: 28. augustil algas õppetöö linna alg- ja täienduskoolides ning kõigis kesk- ja kutsekoolides ning gümnaasiumides. 11. septembril läksid kooli maa-algkoolide esimesed klassid, 25. septembril 2.–6. klassid ja 9. oktoobril maa-täienduskoolide õpilased.

Koolipühasid oli sõjaeelsetel lastel palju rohkem kui tänapäevastel õpilastel. Näiteks 1924. aastal vastu võetud määruses sätestas haridusministeerium koolipühade ja puhkepäevadena kõik riigipühad (uus aasta 1. jaanuaril, kolmekuningapäev 6. jaanuaril, iseseisvuse päev 24. veebruaril, palvepäev (kirikupüha veebruaris), suur reede, kolm vaba päeva ülestõusmispühadel, 1. mai, ristipäev ehk taevaminemise püha (neljapäev kümme päeva enne suvistepühi), kolm vaba päeva suvistepühadel, jaanipäev ning kolm päeva jõulupühadel).

Lisaks neile pühadele tähistati igas koolis õppetööst vaba päevaga ka kooli enda aastapäeva, mil peeti vastav aktus. Aastapäeva kuupäeva määras iga üksiku kooli kohta kohalik maa- või linnakoolivalitsus, riigikoolide puhul aga haridusministeerium. Samamoodi oli tundideta aktusepäevaks ka kooli koduasula Vabadussõja-aegne vabastamispäev.

Linnakoolides, kus õppetöö algas augustis, olid õppetööst vabad oktoobrikuu viimane reede ning sellele järgnev laupäev. Ministeeriumi määruse kohaselt oli see “kliistripühadena” või “varajaste jõuludena” tuntud minivaheaeg mõeldud puhkuseks õpilastele, koolile aga kooliruumide puhastamiseks, akende ettepanekuks ja muudeks korrastustöödeks.