Mälestusmärk koosneb kiviplokkidest, mis kannavad 684 Teise maailmasõja rinnetel langenud hiidlase nime, pööramata mingit tähelepanu mundrile, milles nad surid.

Küll aga on äratuntav munder seljas pronksskulptuuril, mis on ühele kividest istuma asetatud. “See poiss kannab Eesti mundrit ja ta on peast võtnud Soome kiivri,” selgitab Mägi, monumendi rajamise peamine eestvedaja. “Soome kiivri valisime seetõttu, et Eesti kiiver oli Saksa kiivri moodi ja me soovisime, et ei tekiks mingeid valearvamusi. Munder ise on aga kindlalt Eesti oma.”

Selline valik on hästi põhjendatud, sest suur osa hiidlasi mobiliseeriti Nõukogude armee 22. territoriaalkorpusesse, mis kandiski Eesti kaitseväe vormi. Soome kiiver on viide asjaolule, et omajagu hiidlasi suundus appi ka põhjanaabritele.

“Tahtsime, et ei tekiks mingit uut pronkssõdurit,” lisas Mägi.

Tema sõnul tekitas idee rajada ühine mälestusmärk kõigile langenuile omajagu paksu verdki.

“Meilt küsiti isegi, et kas me tahame ka hävituspataljonlased monumendile panna. Nemad aga polnud üldse sõjaväelasedki, vaid NKVD-lased!”

Nüüdseks on aga nii Hiiu laskurkorpuslased kui ka leegionärid monumendi omaks võtnud.

Sugugi vähetähtis roll leppimise saavutamises polnud Kärdla linnavalitsuse agaral toetusel ning ka tõsiasjal, et Maris ja Kadri Kerge ning Elo Liivi loodud mälestusmärk on lihtsalt väga ilus.

“See on väga ülev monument,” kiidab avamisest osa võtnud Memento esindaja Anne Eenpalu. “Meie omad lapsed, isad ja vanaisad on tulnud kokku jumala palge ette kirikuaeda. Väga sügav ja kaunis.”

Ka Eenpalu andmetel on tegu esimese monumendiga Eestis, mis mälestab kõiki II maailmasõja rinnetel langenuid neid poliitiliselt eristamata.