Esimene maailmasõda tõi kaasa hobusetüli

Hobuse tähtsus eesti maarahva poegade ja tütarde elus on
üldtuntud, hoopis vähem teatakse seda, millist rolli on need Esimese maailmasõja ajal küll sõjaratsuks, küll suurtükihobuseks planeeritud loomad meie poliitilises elus mänginud.

Varsti pärast Esimese maailmasõja algust puhkes Vene impeeriumi Läänemere provintsides suur riid Vene sõjaväevõimude ja Balti aadli vahel – hobusetüli. See oli riigivõimu jõuline poliitiline rünnak, millega kaasnes laiaulatuslik propagandakampaania.

Sõjatsensuuri tingimustes ei saanudki see rünnak olla juhus või ajakirjanike loominguline initsiatiiv. Tülis endas ja eriti selle meediakajastuses võis selgesti näha näidisprotsesside tunnuseid. Sihikule polnud võetud mitte “väikesed vennad”, vaid baltisaksa eliit, kellele üritati nende koht kätte näidata.