ESTOt lavastab tundliku teatrikeelega eestlane
Miks ESTO lavastaja au just teile langes, LIIS KOLLE?
Kuna Välis-Eesti ringkondades alguse saanud ESTO toimub 2009. aastal Saksamaal, oli loomulik eelkõige seal elavate inimeste kaasamine. Korraldajad pöördusidki minu kui toona Saksamaal elanud eesti lavastaja poole. See, et olin ettepaneku tegemise hetkel juba Eestisse kolimas, neid ei häirinud.
Milline haridus- ja loometee teil seljataga on?
Sündisin Tallinnas, lõpetasin muusikakeskkooli koorijuhi kvalifikatsiooniga. Edasi õppisin Tartu ülikoolis teatri- ja kirjandusteadust, veel olen õppinud Viljandi kultuurikolledžis näitlemist ja lavastamist ning veetnud aasta vahetusüliõpilasena Helsingis.
1999. aastal siirdusin Berliini ooperilavastajaks õppima, diplomi sain 2005. Nüüd olen Eesti muusika- ja teatriakadeemia ooperistuudio õppejõud ning vabakutseline lavastaja. Kirjutan ka doktoritööd Hanno Kompusest kui ooperilavastajast.
Kõige värskematest tegemistest - 17. oktoobril esietendus Rahvusooperis Estonia Mari Vihmandi ooper "Armastuse valem", tegu oli maailma esiettekandega. Lisaks lavastajatööle oli mul au ja võimalus olla ka teose kavandamise juures. Esimeste vastukajade põhjal tundub, et päris hästi saime hakkama, seega julgen soovitada kõigile, keda armastuse teema huvitab - ja kas on kedagi, keda see külmaks jätab?
Kas hindate oma loomingut pigem traditsioonidest lähtuvaks, eestilikuks või modernseks?
Oleks muidugi huvitav kuulda teatriuurijate arvamust, kes loodetavasti kunagi mu loomingu luubi alla võtavad, kuid ise oskan neist kolmest alternatiivist otsustada viimase kasuks. Tahan teha kaasaegset teatrit. Muusikaakadeemias lõin uue õppeaine "Nüüdismuusikateater", mis tänu ELi rahale väga esinduslikult käima läks.
Kuivõrd aga üks lavastus saab olla äratuntavalt eestilik või eestipärane, ei oska ma hinnata. Pigem saab kasutada üldmõistet "eesti teater" ja osaliselt olen oma teatrikeelega ju sealt pärit.
Miks vahetasite võimaliku karjääri Saksamaal elu vastu Eestis?
Ma ei ole midagi vahetanud. Kolisin siia, kuna ees ootas rida põnevaid väljakutseid. Kui neid siin enam pole või kui need tekivad kusagil mujal, ei pruugi ma siia jääda.
Kui kaugel on ESTO lavastamine?
Eeltööd on tehtud väga palju. Suuremaid üritusi sisaldav programm on ammu valmis ja koduleheküljel http://www.esto2009.de/ olemas. Rahvapeo laulude ja tantsude kava on täiesti paigas. Minu töö tähtsaima osa, valguspeo, kogu ürituse lõppakordi nägu on veel kujunemisjärgus.
Võite lavastuse raamidelt saladuskatet kergitada?
Vaid nii palju, et peateema on "Eestlane" ja minu peamine tegevusvaldkond, ooper, ei jää päris kõrvale.
Kui palju on tegu alt üles kasvava peoga, kui palju lavastusega?
Kuna osalejaid me niivõrd ei vali, kuivõrd kutsume soovijaid üles endast märku andma, on lavastamine siin ühelt poolt suuna andmine ja üldteemale vastava kontseptsiooni loomine, teisalt nii-öelda olemasoleva materjali organiseerimine. Kindlasti tuleb tohutu töö ära teha kohapeal, sest alles siis saavad kõik osalejad reaalselt kokku.
Kuidas üldse lavastada, kui dekoratsiooniks on üks Saksa linn?
Just nii tulebki lavastada. Eestlased Saksa linnas. Mis ei erine niivõrd Eesti linnadest, et seal poleks kirikuid, kontserdisaale, klubisid, kõrtse, tänavaid ja väljakuid, kus meie oleme harjunud üritusi korraldama.
Loomulikult loodan kõigi osalejate entusiasmile, sest ESTO-l esinetakse vabatahtlikuna, aga ka suurtele publikuhulkadele.
Kui eestimeelne inimene ise olete?
Millisel skaalal? Olen nii-öelda kriitiline eestlane ja seetõttu selle teemaga tegelengi.
On karta, et rahvatants ja -laul ei pälvi sakslaste tähelepanu piisavalt. Kui palju peaks ESTO üldse kohalike inimeste tähelepanu võitma?
Rahvatants ja -laul on ainult osa ESTO programmist. Seal on ka klassikalist ja džässmuusikat, kunsti, teatrit ja palju muud. Alati tõmbab muidugi gastronoomia. Ja ma ei ole päris nõus, et sakslased ei tunne huvi meie rahvakultuuri vastu.
Minu kogemus on hoopis teistsugune. Saatkonnas rahvariietes esinedes polnud imetlejatest puudu ning nii setu laulikutel kui ka teistel kollektiividel on Saksamaal üsna hästi läinud.