ETV toob filmipeo igasse kodusse
Juubelipeo tseremooniameistriteks on koomikutepaar Ott Sepp ja Märt Avandi. ETV teeb peost otseülekande.
* * *
René Vilbre, “Eesti film 100” režissöör-lavastaja, kindlasti on nii tähtsa sündmuse nagu Eesti filmi sajandipeo näitamine teles väga vastutusrikas. Milliseid ettevalmistusi on see teilt nõudnud?
Eesti film on vanem kui Eesti Vabariik. See on ühest küljest suur tükk tähistamist, teisest küljest tekib küsimus, kui paljud eestlased teavad ja seovad ennast selle kunstiliigi auväärse vanusega.
Samas, filmikunst on noorim kujutavate kunstide seas, see annab vabaduse liikuda mõnusalt kunstideüleselt ning tähistada oma noort juubelit jõuliselt ja vabalt.
Meie püüame aastapäevale läheneda loominguliselt ja meie filmiklassikat üsna vabalt tõlgendades.
Mida televaatajale sel õhtul vaatamiseks pakutakse?
Pakume televaatajale ja eriti Eesti filmiajaloos lahedalt orienteeruvale televaatajale kummalist ekskurssi läbi klassikaks saanud filmide tagurpidi keeramise. Loomulikult on läbi käidud paar kõigile teatud filmi.
Samas on ka gurmaanidele mõeldud filmijuppe, mida interpreteerime. Kindlasti on vaatajate seas neidki, kes pole antud linateost näinud või endale pähe kulutanud, ehk ei saa naljale pihtagi – nii et mõnusat avastamist jätkub!
Ja gala iseenesest võiks ju eestlastele anda aimu meie filmikunsti saja aasta kummalisest olemusest.
Et nii väikesel rahval – kõigest pisut üle miljoni – on oma rahvuskeelne saja-aastane filmiajalugu, see on juba iseenenest suhteliselt suur anomaalia.
Sellised mõisted nagu Vene kino, Itaalia kino ja Hiina kino on täiesti olemas.
Mida on oodata peo tseremooniameistritelt Ott Sepalt ja Märt Avandilt?
Märdi ja Otiga olemegi püüdnud ennast sisse süüa meie filmiajalukku. Alates “Viimsest reliikviast” ning lõpetades “Kevade” ja “Hukkunud Alpinisti hotelliga”.
Proovisime, kuidas istuvad meile Arvo Kruusemendi kingad, Grigori Kromanavi keep.
Ronisime Agnesega koos voodisse, seisime härra Moosesega Alpide taustal ja ajasime Arno Tali täiesti endast välja.
Igatahes tulemus sai eneselegi ootamatu!
- 30. aprillil Tartus toimuval Eesti filmi sajandipeol kuulutatakse välja laureaadid kaheksas kategoorias. Eelvaliku tegi ja võitjad valib välja žürii, kuhu kuuluvad Jaak Lõhmus (esimees), Marianna Kaat, Merle Palmiste, Peep Pedmanson, Ülo Pikkov, Peep Puks, Edith Sepp, Timo Steiner, Artur Talvik, Manfred Vainokivi ja Hardi Volmer.
- Sajandi naistähe nominendid on Eve Kivi, Ada Lundver, Elle Kull, Lia Laats, Maria Klenskaja.
- Sajandi meestähe nominendid on Jüri Järvet, Tõnu Kark, Lembit Ulfsak, Arvo Kukumägi, Tambet Tuisk.
- Sajandi filmipaari nomendid on Arno ja Teele (“Kevade”), Agnes ja Gabriel (“Viimne reliikvia”), Sulev Nõmmik ja Ervin Abel (eri filmid), Mõhk ja Tölpa (“Nukitsamees”), Viktor ja Julia (“Kolmnurk”).
- Sajandi filmikillu nominendid:
“Ütle talle, et me oleme Tallinnast. Ütle talle, et me maksame.” (“Siin me oleme”); “Meie reliikvia on vabadus!” (“Viimne reliikvia”); “Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!” (“Kevade”); “Ma olen teid kusagil näinud, kindlasti olen. Aga kus?” (“Hullumeelsus”); “Üks on laisk ja teine on loll, ja mina pean üksipäini rabama!” (“Nukitsamees”).
- Sajandi filmilaulu nominendid on “Viimse reliikvia” laulud (Uno Naissoo / Paul-Eerik Rummo); “Nukitsamehe” laulud (Olav Ehala / Juhan Viiding); “Majakene mere ääres” (Ülo Vinter / Enn Vetemaa, filmist “Siin me oleme”); “Rändaja õhtulaul” (Anne Maasik / Ernst Enno, filmist “Nipernaadi”); “Leegitsev armastus” (Ivar Põllu / Genialistid, filmist “Vanad ja kobedad saavad jalad alla”).
- Sajandi filmimotiivi nominendid – pimedus, paljutähenduslikud silmad, hülgehall meri, raagus puu, tuules kõikuv lamp.
- Sajandi tõsieluhetke nominendid: vaateid Setumaalt 1912 (“Retk läbi Setumaa”, rež Johannes Pääsuke); kolm hulkuvat koera Narvas maha võetava Lenini ausamba jalamil (“Jõulud Leninita”, rež Andres Sööt, 1990); rästikute pulmatants (“Tavaline rästik”, rež Rein Maran, 1978); Eesti-aegne mees vaatab Nõukogude sõjamasinate kolonni sõitu (“Cogito, ergo sum”, rež-d Hannes ja Renita Lintrop, 1989); valgus mõõdab aega veskikivil (“Aeg”, rež Mark Soosaar, 1983).
- Sajandi animatähe nominendid on operaator Kõps (Heino Parsi Kõpsu-filmide tetraloogiast);
Lotte (Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmidest); Suur Tõll (Rein Raamatu joonisfilmist);
Klaabu (Avo Paistiku joonisfilmidest); Kutsu-Juku (esimesest Eesti animafilmist, 1931).
ETV kavas 30. aprillil
- Kell 19 “Ringvaade: Eesti filmi eri” – millised on kõige suuremad apsud Eesti filmides? Kes Eesti näitlejatest on kõige enam filmirolle kogunud? Erisaade läheb erandkorras eetrisse Tartust, Eesti filmi sajandipeo toimumispaigast.
- Kell 20 “Eesti filmi sajandipidu” – kinorahvas tähistab tähtsat juubelit Eesti filmi sünnilinnas Tartus, kus antakse üle sajandiauhinnad üheksas kategoorias. Peo tseremooniameistriks on koomikutepaar Ott Sepp ja Märt Avandi. Teleülekande režissöör on Krista Maajärv, juhtoperaator Raul Priks, produtsent Helen Valkna.
- Kell 22.15 “Sajandi film” – Eesti filmi 100. juubeliaastal hoiab meeli elevil ajalehes Postimees korraldatud rahvahääletus. Suures internetihääletuses selgus armastatuim Eesti mängufilm läbi aastakümnete ja rahva rõõmuks ETV seda näitabki.
