Lõhestatud Euroopa

- Paljude vanemaealiste jõukus on madal, eriti Lõuna- ja Ida-Euroopas. Sellistel inimestel puuduvad majandusšokkidega toimetulekuks vajalikud puhvrid. Vaesus on suurim Ida-Euroopas ning Vahemeremaades. Vastav tendents on tugevalt seotud erinevate elukvaliteedinäitajate halvenemisega.
- Kehv tervis on samuti valdavam Ida-Euroopa riikides. SHARE andmetel mõjutavad tervise erisusi oluliselt institutsionaalsed erisused (nt haridus, sissetulekutoetus, tervishoid). Nendega peab tegelema nii, et suurendada tervislikku ja aktiivset vananemist Euroopas.
- Valitsuste eelarvesurvega muutub nii pere kui teiste ümbritsevate inimeste abi aina olulisemaks. Euroopas on aga endiselt suured erisused põlvkondade- ja inimestevahelises solidaarsuses. Põhjamaades elavad inimesed omavad mitmekesisemaid võrgustikke, samas kui Ida- ja Lõuna-Euroopa vanemaealised tuginevad rohkem perekondlikele sidemetele.

Majandussurutis mõjutas enim nõrgemaid

- Majandussurutise mõju tervisele ja heaolule oli tugevam neis piirkondades, kus kogeti suuremat majanduslangust. Finantsilised ebakõlad suurenesid eriti Lõuna- ja Ida-Euroopas. Madala hariduse ja sissetuleku, halvema tervisega ning vallalised naised olid kõige haavatavamad.
- Majandussurutis seostus madalama pensionilejäämisega: mitmed inimesed jätkasid surutise tõttu kauem töötamist. Samuti suurendati sissetulekute vähenemisel varade likviidsust.
- Surutisel on negatiivne mõju ka vanemaealiste tervisele, eriti suureneva töötusega piirkondades. Lisaks näitavad töötud 50-aastased ja vanemad märkimisväärselt kõrgemat depressiooni riski.

Sõbrad ja pere vähendavad ebasoodsaid tagajärgi

- Hooldekodude ja hooldusabi pakkumine erineb Euroopas oluliselt. Pere roll on otsustav, aga lastega kooselamine erineb vanuseti. Pere rolli kõrval on vanemaealiste hakkamasaamisel oluline ka kogukonna tugi mitmes riigis.
- Vanemaealised eurooplased on pigem abi andjad kui saajad. Lastelaste hooldamine suurendab tõenäosust saada hilisemas elus täiskasvanud lastelt abi. Suhted sõpradega, perekonnaga ja partneriga ning erinevates tegevustes osalemine vähendavad depressiooni sümptomite tekkimisvõimalust. Seega võivad poliitilised meetmed, mis soodustavad sotsiaalset osalemist, vähendada depressiooni hilisemas eas.
- Aktiivne ning tervislik vananemine on seotud suuremate ja intensiivsemate suhtlusvõrgustikega, aga ka laiemalt ühiskonnasidususega.

Euroopa ühiskond vananeb ning seetõttu on SHARE-uuringu tulemused vajalikud vanemaealiste majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku välja selgitamiseks, et saaks hinnata ja kujundada neile suunatud sotsiaal-, hooldus- ja pensionipoliitika meetmeid. Eestile annab uuringus osalemine järjepideva andmestiku rahvastiku vananemisprotsesside ja poliitikamõjude seireks ning võrdlevaks analüüsiks teiste Euroopa riikidega.

Eesti osa SHARE-uuringust viisid läbi Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut, Tervise Arengu Instituut, Eesti Geriaatria ja Gerontoloogia Assotsiatsioon ning Sotsiaalministeerium koostöös Statistikaametiga. Uuringu läbiviimist toetasid Euroopa Komisjon (grant nr VS2009/056) ja Sotsiaalministeerium.