Festival, mis väärtustab eesti keelt
Betti Alverile pühendatud XIV luulepäevadel “Tuulelapsed” Jõgeval luges ligi 400 põhikooli õpilast Kersti Merilaasi ja Kalju Kanguri luuletusi.
Kahe päeva jooksul esines laval 23 truppi. Selle festivali kaubamärk on lavastuslikud luulekavad. Neid vaatab nõukoda. Päevad kandsid koondpealkirja “See maailm on mulle kingituseks antud”. Parafraseerides seda poeetilisust veel poeetilisemaks: see, mis Jõgeval sündis, oli algusest lõpuni nii korraldatud, et see oli kingitus maailmale.
Kui rääkida arvude keeles, siis näiteks oli Kolga kooli trupis Kohal-olijad nelikümmend last. Juhendaja Terje Varul ütles, et see on ehk tõesti kolmveerand kooli. Ja tulemus kõneles suminal.
Kava kandis pealkirja “Püsida. Püsida. Püsida”. Ei puudunud selles püsimise loos ka väikese lõõtspilliga karutüdruk, kes mesilaspere mürakääksatustega laiali kihutas. Aga kõik kokkusaamised laval ja varasemas proovijärgus tuletasid meelde, et meie keeles on sõnad “ader”, “regi”, “aovalgus”...
1990. aastal alustanud keele ja kirjanduse õpetaja Lianne Saage-Vahur tõi sellel aastal lavale luuletusi lugema 96 last.
Palusin selle traditsioonidega keelt väärtustava festivali kogemusest rääkida festivali nõukoja liikmetel, kelle kohta vähemalt teisel päeval öeldi: “Lumivalguke ja seitse pöialpoissi”.