Kerkivad saamide püstkojad, veetakse kohale prožektoreid, kunstnikud nii Rootsist kui Petroskoist lihvivad skulptuurideks hiiglaslikke jää- ja lumekamakaid. Esinejad teevad vabaõhulavadel proove, üle linna kajavad Inga Juuso vägevad joigumised, peent jõululund puistavat taevast lõikavad kümnete prožektorite kiired. Põhjapõdrasarvedest seatakse kokku hiiglaslikku kompositsiooni.

Umeå kultuurpealinna kontseptsiooni alustalaks on saamide traditsioonilised kaheksa aastaaega ja soov näidata Rootsi kultuuri taustal Põhjala ainsa põlisrahva elu, edu ning arenguvõimalusi.

Rootsis elab erinevail andmeil 30 – 40 000 saami, kellest emakeelt valdab 50 - 60 %. Traditsioonilise põhjapõdrakasvatusega tegelejaid on umbes 10 %. Kaheksakümne tuhande elanikuga Umeås elab umbes 2000 saami, kuid nende kultuuri ja loodussõbralike arusaamade mõju on oluliselt suurem.
Rootslaste linna Umeå, mille ülikoolis tegeleb saami uuringute keskus on just põlisrahvale – saamidele toetudes leidmas enese ainuomast identiteeti.
Umeåt võiks eestlased teada kui kultuskirjaniku, milleeniumi triloogia autori Stieg Larssoni lapsepõlvekoduna ja rämehäälse ekstreem-metall bändi Meshuggah´i kodulinnana.

On tähelepanuväärne, et samal nädalal Umeå avapeoga korraldas oma pidustused ka soome-ugri maailma kultuuripealinn Bõgi küla, Udmurtias. Nende kahe paiga vahele jääb ligi 3000 kilomeetrit.

Lähinädalatel saab Maalehest lugeda põhjalikumat ülevaadet Põhjala põlise maarahva, põhjapõdrakasvatajate ja šamaanide, saamide, tänasest elu-olust ja identiteedi hoidmise võimalustest.