Palju kurjemad olid ka turvamehed, kes katsusid, kas käepael on küllalt kõvasti käe ümber, kontrollisid kotte ja hoidisid näpuviskajaid lavalt eemal.

Õnneks mitte täiesti — elusat punkarit lavast ikka kaugel ei hoia ja pärast pisikest hoovõttu olidki kukeharjad nn üldkooriga pea ninapidi koos.

Laulud on ju tuttavad ning põhiline on punk! Seega õnnestus ühel tegelasel ka Villu Tamme mikrofoni natuke laulda, enne kui ta nattipidi eemale tiriti.

Pungipidu erineb kõigist teistest suveüritustest seepoolest, et vaatajad ei aja endale lõputult vorsti sisse ja lasevad kõrist alla pigem vedelas olekus aineid, mis teeb laulusulgedest korralikud tiivad.

Pungimehed on üldse pigem tegijad kui rääkijad, ürituse idee autor Üllar Saaremäele lubati avakõneks piiramatu aeg ning tal oli öelda vaid üht: “Tuld!”

Laule teadustanud ning pealkirju vabalt mitmesse keelde tõlkinud Peeter Volkonskil jäi minut hiljem vaid konstanteerida: “Punk Laulupeo tuli on süüdatud!”

Nagu eelmisel korral, avati pidu ka nüüd Sex Pistolsi looga “Anarchy in UK” ning lõpetati kahekordse “Insener Garini hüperboloidiga”.