"See oli tõesti üllatus, et siia nii palju osavõtjaid tuli," ütles Volt. Tema sõnul olid täna Kütioru nõlvadel toimunud mäesuusatamisvõistlused ühed Eesti suurimad oma osavõtjate arvu poolest.

"See on selline ala, kuhu kõik saavad tulla," möönis Volt. "Suusahüppeid ju igaüks niisama tegema ei lähe," lisas ta.

Tõepoolest on Kütioru suusakeskus kui ka mäenõlvad nii noori kui juba vanemas eas sportlasi täis. Väljas on mõnus miinus neli kraadi külma ja tihe lumesadu. Viimane aga sportlasi ei heiduta, sest mäesuusatamise puhul vahet pole, mis taevast alla tuleb - loeb vaid üks ports head tahet.

Vähemalt nii väljendab oma seisukohta Mäetaguse spordiklubi juhatuse liige Ainar Saatman. Ida-Virumaalt kohale tulnud mees lõpetab seljanka söömist ja vaatab mulle säraval pilgul otsa. "Kütiorus olen ma esimest korda," teatas ta rõõmsalt. "Päris võimas mägi on siin," lisas ta asjatundlikult.

Õigupoolest on Kütiorg Eesti sügavaim org, mille idanõlvalt on võimalik laskuda lausa 185 meetri ulatuses. Laskumine on aga järsk ning võiks öelda, et algaja jaoks ehk isegi pisut hirmutav. Saatman aga hirmu ei tunne. "Me lasime juba sellest järsust nõlvast ka alla, väga äge oli," kirjeldas ta oma emotsioone.

Tegelikult ongi mäesuusatamine Saatmani jaoks kõige põnevam talimängude ala. "Kui aus olla, siis me suusatame esimest korda mäesuuskadel ja see on väga tore," teatas ta rõõmsalt. "Minu jaoks on need talimängud sama tähtsusega, mis lauljatel ja taidlejatel on laulupidu, ainult et meie teeme laulmise ja tantsimise asemel sporti," võttis Saatman oma mõtted kokku.

Supp lõpetatud, veidi sooja saadud, kinnitas ta uuesti saapaklambrid ning rühkis stardi poole. Algamas oli teine, otsustav sõit. Sõitmiseks võis kasutada sõltuvalt osaleja soovist ja oskustest kas mäesuuski või lumelauda. Mõni on osavam, mõni vähem osavam. Mõni kukub pikali, enamu aga mitte. Vahet polegi. Tähtis on üksnes see, et lõbus oleks - täpselt nii nagu Kütiorus oli.