NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
08.01.2018 16:38
Miks neid palle KOHE, nii kui nad sellest pallimasinast välja potsatavad, ära ei veeta? On ju teada, et sealkandis uputab.
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    08.01.2018 18:40
    Aron, kui ei aeta hullu kuhja kokku, pole häda. Seda pakkekilet on rulli ümber ikka paras koorik ja kaisutajaks kutsutud haaratsitega saab neid üksteise kukilt ilusti kätte. Oluline on silorullide mahajahtumine peale kiletamist, enne neid auna laduda ei tohigi.
    08.01.2018 20:32
    Õu nõu, vot pole füüsik ja ei tea neid jõude. Aga lae roklaga aluseid veokile, kus kaup on alusele lohakalt pandud ja kiletatud. Väga täpselt või jõuga vaja vahele suruda. Kile kile vastu ei libise. Nakkub/kleepub teineteise külge. Küll ja veel kahe aluse vahele papp pandud ja nagu siidi paika lükatud. Kui pikalt seisab seda kõvemini kleepub.
    08.01.2018 20:42
    Eid, kuhjas seistes läheb vesi igalepoole vahele ja jäätub ning siis võid lahti kangutades vabalt kilet kahjustada. Ei tea küll tänapäevast kilet kuid kunagi Taans talus töötades, ei lubatud põlluveerde üksteise vastu panna. Vahed pidid vahele jääma. Just sellepärast, et kleepub ja pärast tirid katki kile ning ega see kitsekegi jäta juhust kasutamata, et katkise kile kaudu maiustada.
Anonüümne kommentaar
08.01.2018 16:46
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "lambakarjus" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
08.01.2018 16:57
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "alati saab ehitada laudteed või palkteed" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
08.01.2018 17:04
Väljapääs on alati olemas. Ei ole viletsat ilma, on vaid halb riietus. Sama on ka tehnikaga. Sellised ettevõtted, kes teevad heina luhtadel, kus üleujutus on alati õhus, peavad muretsema hõljuki või pöörduma piirikate poole, sest neil on vastavad riistad olemas. Kirjutage projekte ja nõudke raha. mKüll Euroopa aitab.Siin läheks vähemalt saadav raha asja ette.
08.01.2018 17:13
ennevanasti visati hein küünidesse. oli rohi rohelisem
    08.01.2018 17:41
    Jo siis enam ei mäletata kuidas vanasti heina tehti. Eks ka siis uputas aga tol ajal oli vist peremeestel rohkem mõisttust peas kui praegalt, et jätava haina põllu peale talvituma.
    08.01.2018 18:55
    Eid, mäletan oma lapsepõlve heinategusi nagu eilset päeva. Sai koos isaga hobuniidukiga läbi Põltsamaa jõe koolmekoha teisele kaldale mindud ja heinamaa maha niidetud. Hiljem loogu liigutatud ja see hobuse järel veetava suure loorehaga vaalu aetud , siis saadudesse ja kolme päeva pärast kuhja. Vanaisal aga oli kaks pisikest heinamaalappi jõe kaldal, seal tuli käsivikatiga hein, mis kohati täismehel üle pea, maha niita ja siis see kuivanuna käsitsi kokku riisuda ja otse kuhja hanguda. 12. aastasele maapoisile parast musklikasvatamise töö, palavaga jõkke kargamine heaks parmude eemalepeletamiseks...
    Oma linnas sündinud lastele seda kõike rääkides nad ei uskunud seda, ehkki olid kõik suved maal, sellist käsitsitööd aga ei tehtud enam, masinad ajasid asja ruttu korda. Aga vanaisalt- vanaemalt said korraliku töökogemuse, harjumuse ja kohusetunde , nüüd saavad elus ilusti hakkama. Kahjuks kõigil linnalastel sellist võimalust pole.
08.01.2018 17:25
Kuramus, see luht on iga kevad suurvee all...kui näitas märke vihmasest sügisest oleks võinud talumees enda kummikud jalga panna ja heinapallid kuivemasse kohta tirida. Sama hea kui ma jätaks enda uhiuue sõiduauto kopli liinide juurde parkima, aknad all ja võtmed ette...seal ju tasuta parkimine ning siis hiljem ulun ja nõuan komensatsiooni ootamatult tabanud õnnetuse pärast!?
08.01.2018 17:52
kahju vaadata kahjust, mitu aastat ujutad ja palle ei saa kätte, ikka ei tule mõistust kohe kärule ja ära...kas siin mitte väheke käpardlikkusega tegemist pole, tööd tehtud, kütust ja masinat kulutatud, kõik vastu taevast. kiire, kiite, üks töö ajab teist taga põhjendatakse, loodetakse looja peale, et ehk annab ilma...
    08.01.2018 18:19
    Tavaliselt sellised silotegijad ei tarvita oma majapidamises kogu kokkurullitud sööta ära loodab need kellelegi veelgi laisemale või vastava tehnikata talumehele maha müüa. Tema tegemised maksab kinni PRIA. Seepärast need rullid vedelema jäävadki. Naabrimees on taluniku juures tööl, said kõik loomasööda veetud ja ilusti loomalauda juurde ladustatud. Ehkki põllule jäid hullud rööpad, aga need vajuvad ühe aastaga kinni, saab ka libistajaga kevadel põllu tahenedes need tasa tõmmata kui vaja. Suurtalunike häda ongi see, et tänapäevane võimas tehnika ei vaja kolhoositäit tööjõudu ja hooajatöödel jäädakse kimpu just kehva ilma tõttu. Pole ju lugu, kas vihmapühadel konutab kodus üks või kümme traktoristi- masinisti, töö seisab ikka ühtemoodi.
08.01.2018 18:05
ega siin ei olegi muud kui oma 100K eurosele traktorile hääled sisse ja tompeale raha juurde nõudma
08.01.2018 18:13
Katastroof on see ikka "talumehele" kes oma heina luhale jättis. Õige talumees ei jäta kunagi heina sellisesse kohta.
08.01.2018 19:07
Ei ole kursis ja ei viitsi ennast kurssi viia, aga üleujutatav ala, mida seal nutta. Kes süüdi, ise süüdi.
08.01.2018 21:34
Pakid ju kilekottides?
10.01.2018 10:45
Oota kuni jää kõvemaks muutub ja mine mootorsaega lase pall jää pealt jääga paralleelselt pooleks ning viska kasti. Saad vähemalt osa oma põhust/heinast kätte.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega