GALERII | Lindora külalaat püsib rahvahulki võõrustades ehe

 (5)
Lindora laat 2017
Viis loodusturisti sõitsid Kaldala mahetalust laadale hobustega.Foto: Anni Õnneleid

Laupäeva päikesetõusust õhtutundideni peeti Võrumaal Lindora metsaveerel laata. Lindoral valitsenud tunde saab kätte, kui manada kujutlusse kandle- ja lõõtsaviisid, loodusest otse patta pandud toidud, vennalik handsajagamine, suure huvi tõttu otsalõppev kaup ja see, et kõik kohaletulnud on omavahel kui sõbrad.

Telgi ja mitmemeetrise lauaga end üles seadnud Mardimäe mahetalu laualt sai kell 12 puutaldikult maitsta vaid vorstitükikesi – kogu kaasa toodud lambalihakraam oli ennelõunaks läbi müüdud. Müüjad ei saa koju ka minna – metsatee on õhtuni paksult rahvast täis. Ega nad ei tahakski.

Vastseliina Teisipäevaklubi heategevusloterii müüdi juba tund varem läbi – kohale tuli Ülle, kes kõik 70 piletit ära ostis. Selline ost paneb küll hinge laulma – raha eest saavad valla lapsed jõuludel kingitusi ning ise sõidad koju peaauhinnaks saadud uue jalgrattaga.

Hunniku heategevusloterii piletid ostnud Ülle oli kaval - tegi heategevust ja võitis ratta. Foto: Anni Õnneleid
Seotud lood:

Kunagi loomalaadana tuntud kogunemisel oli nüüd elusloomi vähe, kuid mõned siiski. Kaldala mahetalu oli kohale toonud hobuseid ja ilusaid kukkesid, viis eurot lind. Aediku kõrval oli lõke ja sõbrad-sulased soojendasid käsi-jalgu. Taluperemees Joosep Tikk räägib, et Lindora laat on selline, kuhu lihtsalt peab kohale tulema, ostetagu hobune ära või mitte.

Rahvast jätkub igale poole, kuid kümnetes kogub enda ümber rahvast vaid pillimeister Ilmar Hellamaa, kes parema käega sõrmitseb 200-aastast kannelt ja vasakuga tõmbab Teppo lõõtsa. Kuulajatele jagab kaasamängimiseks bambusvilesid ja lauljaid on korraga baritone ja alte.

Läti mehe Ivarsi kirkad ja kirved. Foto: Anni Õnneleid

Läti keelt kuuleb laadal pea sama palju kui kohalikke keeli. Lõunanaabnrid ostavad ise ning müüvad magushaput leiba, lehmakomme, puiduaretisi ning vanakraami. Ivars Limbažist müüb uue kasest käepidemega vanu läikimalöödud kirveid, kirkasid ja haamreid, mõni neist sajandivanune. Siiatulles eksis GPSi kasutades ära, aga lõpuks sai paberkaardiga üheksaks kohale. Leidis veel hommikulgi müümiseks hea koha, kuigi parimatel kohtadel olijad veetsid siin mitu ööd.

Kaup paistis hästi minevat kõigil, kel väärt kraami pakkuda. Enamik midagi head pakkusidki. Lõpuks hakati koju minema – ei tahetud, kuid pidi, sest ei jõudnud ostetud kraami käe otsas vedada. Lumi oli maas, aga mudane ei olnud. Supp oli kuum, kuid keelt ei kõrvetanud. Rahvast oli tuhandeid, kuid liiga palju ei tundunud.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare