Head uut saab soovida aasta ringi
Kui nääriajal läheb kiiruga meelest teistele head uut aastat soovida, ei maksa seepärast meelt heita. Maailmas on kasutusel üle 40 kalendri, mille järgi ootab paarkümmend aastavahetust alles ees.
Ega kõiki kirjeldada jõua – enne saaks Maalehel paber otsa.
Vana uus aasta
Õige pea, 14. jaanuaril algab uus aasta vana ehk Juliuse kalendri järgi osal ortodoksidest, kelle ajaarvamine jääb uuest ehk Gregoriuse omast maha 13 päeva (niisama palju kui eelmisel sajandil). Nn vana uue aasta tähistajaid on Eestiski.
23. jaanuaril kl 9.39 (noorkuu ajal) algab Hiina kalendri järgi draakoniaasta, mis kannab numbrit 4709.
Samuti noorkuu ajal, ainult järgmine kord – 22. veebruaril – on Tiibeti kalendri uusaasta. Seal algab 2138. ehk isase veedraakoni aasta.
Kevadisel pööripäeval – 20. märtsil – algab uus, 169. aasta bahá’í usu järgi. Selles kalendris on 19 kuud, igaühes 19 päeva, ja veel neli (tavalisel aastal) või viis (liigaastal) lisapäeva 18. ja 19. kuu vahel.
Samal päeval täpselt kevade alguse hetkel 7.14 saabub uus, 1391. aasta pärsia kalendri järgi 75 miljonile inimesele Iraanis.
23. märtsil tähistavad 5114. aasta algust 80 miljonit telugut Indias. Õieti on Indias kalendreid üle kümne – eks neil ole ka rahvaid palju.
Maailma ligi 7000 keelest kõneldakse Indias üle poolteise tuhande. Enam kui miljoni kõnelejaga keeli on seal 29.
13. aprillil algab uus, 2555. aasta Tais. Samal ajal on aastavahetus ka mitmes India osariigis, Bangladeshis, Nepalis, Sri Lankas jm.
11. augustil algab vana-armeenia kalendri järgi aasta 4504. Huvitaval kombel ei nummerdanud vanad armeenlased kuupäevi, vaid need kandsid nimesid nagu nädalapäevadki.
Näiteks 1. kuupäev oli Areg “Päike”, 16. Mani “algus”, 24. Lusnak “poolkuu”, 28. Sēin “mägi”, 30. Gišeravar “Õhtutäht”. Vähe sellest – ka igal tunnil ööpäevas oli oma nimi.
11. septembril saab head uut aastat soovida nii etiooplastele kui ka Egiptuse koptidele. Esimestel algab siis aasta 2005, teistel 1729.
Juudi kalendri 5773. aasta esimene päev on 17. septembril. See algas eelmisel päikeseloojangul. Aastanumbrit loetakse Aadama loomisest saadik.
Piduroaks süüakse meesse kastetud õunalõike ja loetakse õnnistusõnu uuele aastale, et see sama hea ja magus tuleks.
Muist keldi uuspaganaid tähistab 31. oktoobril / 1. novembril hingedepäeval aastaratta uue pöörde alguse pidu ehk uue aasta algust.
Muslimitel algab uus, 1434. aasta 15. novembril. Islam kasutab puhast kuukalendrit, mille 354 või 355 päeva pikkune aasta koosneb 12 lunaarkuust.
Lunaarkuu kestab ühest noorkuust teiseni – ümmarguselt 29,5 ööpäeva.
Muslimite uusaasta nihkub seetõttu igal Gregoriuse aastal 11 päeva võrra ettepoole ja vahel saab neile lausa kaks korda (meie) aastas head uut soovida. Viimati oli selline võimalus 2008. aastal – 10. jaanuaril ja 29. detsembril.
Kui näiteks Hiina kalender algab kuu loomise hetkest, siis islami kalendri kuud algavad sellest ajast, kui noorkuu sirp saab silmaga nähtavaks.
Vana-aasta 24. jõulukuul
25. detsembril 2012 on maausulistel Maavallas ajastaja päev ehk uusaasta. Algab 10 226. ajastaeg. Maausulistel algab aasta esimesest päevast talvise pööripäeva järel, mis on silmanähtavalt pikem kui eelmine.
Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev pärast uut ajastaega. Nii et vana-aasta on 24. ja uusaasta 25. detsember.
Ajaarvamise alguseks on võetud nn Billingeni katastroof. 10 000–11 600 aastat tagasi murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi endale Rootsis Billingeni mäest põhjapool väljapääsu Atlandi ookeani.
Kokkuleppeliselt toimus Billingeni sündmus aastal 8213 e.m.a.
Maausulistele jõuame veel tänavugi – sel pühapäeval – head uut, 10 225. aastat soovida!
* Need arvud on vaid üks osa järgmisel aastal algavatest aastatest üle maailma.
