Heli Läätse poeg Indrek Saul: ema oli mulle kui hingekarjane

“Ema harjutas ju väga palju, aga millegipärast on meelde jäänud just see – “mööda teed, mis on kividega kaetud, tulen ma, süda soe…”, ütleb Heli Läätse poeg Indrek Saul.

Mis praegu meelde tuksatab, kui ema paljude laulude peale mõtled?

Ehk on seda praegu väheke vale aeg või lihtsalt vara küsida, kõik on nii kurb. Aga kui meenutada… “Ema, mul kingi hobu” – selle laulu mõte oli vist see, et kui poiss oma hobuse lõpuks sai, siis … ah, ma ei taha ja ei saa sellest praegu rääkida...

Vabandust, Indrek. Heli Lääts oli lõpmata suure südamega, hoidis enamasti oma emotsioone tavaelus varjul. Mille peale selline armas inimene üldse vihastada võis?

Mõtlesin täna ka ise millegipärast selle peale.

Mäletan, et ema oli oma elu jooksul tõsiselt vihane ainult mõnel korral. Ta oli tõesti lepliku loomuga, hooliv ja pühendunud. Ja kui tema laulude sõnumi peale mõelda, siis mingis mõttes oli ta mulle nagu hingekarjane.