Helme leinab oma tehnikumi

Jaanipäeva eel toimunud lõpuaktus jäi Helme kutsekoolile viimaseks. Oma pika tegevusaja jooksul mitmeid nimesid kandnud kutseõppeasutuse õuel avati Helme sümboolikaga traktori jalamil mälestustahvel tekstiga “86 aastat kutseõpet Helmes. 1925–2011”.

“Kurb, et kooli nüüd enam ei ole,” kahetseb autoplekk­sepana lõpetanud Rasmus Parkja Helme vallast Jõgeveste külast, üks kolmeteistkümnest lõpetajast. “Minu arvates võinuks Valgas uue hoone ehitamata jätta ja Helme jäänuks alles.”

“Kui Valka uut maja ehitama hakati, oli selge, et Helme kaob,” kõneleb Reet Saarep, Valgamaa kutsehariduskeskuse Helme osakonna viimane juhataja.

Valgamaa kutsehariduskeskus loodi 1999 Helme kutsekeskkooli ja Valga kutsekooli ühendamisega, sellest ajast saigi Helmest tolle osakond.

“1999. aastal oli siiras lootus, et ühinemisel saab kokku tugev kool, aga tegelikult kallutati see Valga poole viltu,” selgitab Helme vallavanem Tarmo Tamm, kes ühinemise ajal töötas Helme kutsekeskkooli juhi kohusetäitjana.

Tamme sõnul andis lootustele usku Norras ja Rootsis nähtu, kus hästi toimisid ka kutsekoolid, mille eri osad asusid, nagu Helme ja Valgagi, üksteisest 30 km kaugusel.

2008. aastal vastu võetud Valgamaa kutseõppekeskuse arengukava kinnitusel oli Helmes õppida soovijate arv aasta-aastalt vähenenud, mis olevat tingitud õppekoha asupaigast — kool maakohas väljaspool keskust ei olevat enam õppijatele atraktiivne.

“Mängus oli poliitika, kool lihtsalt suretati välja,” leiab aga Reet Saarep, kes kardab, et ka Helmest endast võib nüüd saada surnud alev.

Vallavanem Tarmo Tamme sõnul ei ole riik juba aastakümneid Helme kutsekeskkooli hoonetesse investeerinud. Juba 2008 võttis vald osa kutsekeskkooli amortiseerunud hooneid ja rajatisi haridusministeeriumilt üle. “Võtsime need vastu kartuses, et muidu võivad nad õhku jääda. Ilma vee, kanalisatsiooni ja kütteta aga ei saaks alevik edasi eksisteerida,” selgitab Tamm.

Hiljuti otsustas vallavoli­kogu, et vald võtab olemasoleva päästmiseks vastu ka tänavu vabanevat kooli vara, kui haridusministeerium neile ise omanikku ei leia.

Tamm kahetseb, et kooli valduses olnud Helme mõisahoonesse plaanitud klaverimuuseumi rajamiseks tuli asja eestvedajale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt eitav rahavastus.

Ka teistele hoonetele pole lihtne rakendust leida. Õpilaskodule tahaks vald aga sotsiaalse otstarbe anda ja teha sellest sotsiaalmaja elu hammasrataste vahele jäänutele.

Suleti 86 aastat tegutsenud Helme kutsekool

- Kool alustas Helme põllutöökoolina, mille lükkas käima kohalik põllutööselts, 12 õpilasega veebruaris 1925.
- Alates 1944. aastast on lõpetanuid u 15 000 (varasem info ei ole täielik), enim õpilasi oli 70ndatel ja 80ndatel.
- Aastaid kandis kool nime maakutsekool nr 30.
- 1973 hakkas Helme kutsekool esimese kutsekoolina andma kutsehariduse kõrval ka keskharidust.
- 1976 lõpetas esimene lend keskharidusega laia profiiliga traktoriste, rahva seas ongi seda kutsutud ka traktoristide kooliks.
- Põllumajanduserialad hakkasid vaikselt kaduma aastail 1994–1995 ja põllumajanduskoolina lõpetas kiirelt alates aastast 1999, kui ühineti Valga kutsekooliga.

Allikas: kooli endised töötajad Reet Saarep ja Tiiu Rosenberg