Üks oma küla mees käis neid sageli vaatamas. “Need pontud olid juba suured, läikivad, ema toitis neid korralikult,” jutustab ta.

Kutsikatele leidus juba ka soovijaid. “Ostsin neile toidukest, mõtlesin, et lähen teen mobiiltelefoniga pilti,” räägib mees. “Aga ühel hetkel enam neid polnud.”

Kuhu siis kutsikad said? “Ära on hävitatud!” ütles nende peremees, 80. aastates Kalju. Mehe nimi on muudetud, nagu mitmed teisedki nimed selles loos.

Seda, kuidas külades seadusele vilistades endiselt kasse ja koer uputatakse, loe homsest Maalehest!