Hiidlasest veski taastaja Viktor Tammsaare sõnul tuli tuuliku taastamisel välja huvitav asjaolu, mis sümboliseerib saarlaste ja hiidlaste koostööd selle projekti raames. „Tuuliku nimi „Ilaste“ on tulnud saare murrakus olevast sõnast „iilane“, mis tähendab omakorda hiidlast. Seega on Saaremaa Ilaste tuulik saanud oma nime just hiidlaste järgi. Täpselt ei ole teada, kui arvatavalt on hiidlased olnud kunagi seotud antud tuuliku sünniga või olnud algsete omanike ringis,“ ütles Tammsaar.

Ilaste tuuliku taastamisel on kasutatud just Saaremaalt pärit puitu - tamme, kaske, mändi. Lisaks sellele ehitavad tuulikulabad hiidlaste meistrite alltöövõtjatena samuti saarlased. „Võib julgelt öelda, et saarlaste ja hiidlaste koostöö antud tuuliku valmimisel on sujunud igati kenasti,“ lisas Tammsaar.

Saarlasest tuulikute ekspert ja arhitekt Mihkel Koppel, kes on Eestis restaureerinud juba rohkem kui 16 tuulikut, ütles, et tuulik oli restaureerimise alguses tegelikult märksa kehvemas olukorras, kui algul välja paistis. „Originaalmaterjali sai taastamisel kahjuks kasutada üsna vähe. Samuti oli huvitav, et möldrid, kes tuulikut on aja jooksul kasutanud, on olnud keskmisest kõrgemate inseneriteadmistega – tuuliku sees olevat tehnoloogiat on aja jooksul pidevalt muudkui täiustatud,“ sõnas Koppel.

Saaremaa Kuusnõmme külas asuv Ilaste tuulik pärineb 1891. aastast ja on töötanud ligi 100 aastat: jahu ja püüli jahvatamine kestis 1970. aastate keskpaigani ning viimane mölder Ilaste Sander töötas tuulikus veel 1980-ndate alguses. Muinsuskaitse all olev Ilaste tuulik asub Vilsandi Rahvuspargis ning ühtlasi turistidele atraktiivses paigas, kuna just seda marsruuti mööda liigutakse Vilsandi saarele viivale RMK matkarajale. Renoveeritud tuulik plaanitakse taas avada 16. septembril, veski sisemuses saab näha väljapanekud tuuliku lähedal elanud Eesti rahvakirjaniku Aadu Hindi tegevusest ja loomingust ning kahe läheduses asuva küla – Kulli ja Kuusnõmme – perede ajaloost ning praegusest elust.

Tuuliku restaureerimist toetab Altia Eesti AS.