Ilus elamispaik Euroopa–Aasia kaubateel
Kas olen õigel teel, kui kujutlen Valgamaa tulevikku ilusa loodusega alana, kus üks piirkond panustab turismile, teine transiidile ja kolmas on nagu tagala, tagavarade ja kindla seljataguse paik?
Meil on tõesti kolm arenduspiirkonda, millest igaühel on oma nägu: Otepää piirkond ja turismindus, sport, mis turismile lisaväärtuse annab; Valga piirkond ja töötlev tööstus ning transiit ja logistika; Tõrva-Helme piirkond, kus on väga tugev kultuuritaust ning oma tööstus ja põllumajandus. Seal tegutseb ka Eesti aasta põllumees 2008 Mati Nurm.
Kirjeldus on muidugi üldistav. Näiteks on Otepäälgi tugevaid tööstusi, olgu või UPM-Kymmene vineeritootmine jne, aga laias laastus on Valgamaa tõesti nagu kolme jalaga taburet, mis peaks igasugusel majandusmaastikul kõikumata püsima.
Valgamaal on ka ambitsioonikas idee seista kord uuel "siiditeel", kaubateel Hiinast Skandinaaviasse.
Kui Soome Nokia uurimiskeskuse juht kümme aastat tagasi vaatas kaardilt Valgamaad, ütles ta kohe, et selle asupaik on ideaalne. Valgamaal on väärt elukeskkond, lähedal asub Riia lennuväli ja on olemas raudtee.
Moodne teadmistepõhine majandus väärtustab järjest rohkem inimest ja elukeskkonda. Tähtis on oma küla kaardi asemel maailmakaarti vaadata. Kaarte esitatakse ju nii, et mida rohkem Põhja-Eesti poole, seda rohkem paistab Soome. Meil tulevad kaardile hoopis Riia ja Pihkva suunad.
Kas Aasia tuli tulevikuplaanidesse kaarti vaadates?
Täpselt nii. Meil on siin üks ettevõte, ERTS, mis korraldab transporti sellel suunal. Neil on kaardid, kus peal ka Venemaa Kaug-Ida raudteevõrgustikud. Sealt on väga hästi näha otsetee Skandinaaviasse ja Euroopasse läbi Eesti.
Vahepeale jääb Venemaa. Seote Valgamaa tulevikku ka Loode-Venemaa turuga. Kas loodate suhete paranemist?
Praegu on Vene suund kõige keerulisem, aga meil ja kogu Lõuna-Eestis on palju ettevõtteid, kes on oma toorme või kaupadega olnud just Venemaa turule orienteeritud. Et edasi minna, peaks saama ida-lääne suhted tagasi normi.
Maanteed ja raudteed vaadates võiks siis Valgamaal alata ju lausa sagimine.
Sellele me loodame jah.
Lätiga on ühendus olemas, rong käib kolm korda päevas. 2010. aastal, kui remont on möödas, avaneb ka Tartu suund. Meie esimene lootus ongi liin Tallinn-Tartu-Valga-Riia. Kaugem eesmärk on Tallinn-Tartu-Valga-Euroopa ehk Rail Baltica projekt. 2013. aastal peaks valmis olema esimene etapp, mis tähendab olemasoleva trassi moderniseerimist ja võimalust sõita 120-160 km/h.
Raudteel on perspektiiv laeva- ja lennuliikluse taustal jälle esile tõusta. Isegi suured lennufirmad räägivad, et tuleks tegutsema hakata ka raudteel.
Kui saab valmis Koidula piirijaam, on loogiline, et taastub Peterburi-Riia raudteeliiklus läbi Valga. Praegu käib see ka, aga tohutu, mingi 200-300kilomeetrise ringiga.
Euroopa raudtee arengukavas aastani 2020 on need mõlemad meid puudutavad raudteeliinid olemas.
Lisaks maantee - Via Hanseatica, traditsiooniline hansatee Peterburi-Narva-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Rostock-Lübeck. Via Hanseatica transpordikoridorile lisandub turismikoridor kuni 30 kilomeetrit teest - selle tekitamine edeneb päris hästi nii meil kui ka Lätis ja Leedus.
Praegust majanduskriisi on põhjendatud majanduse raskuskeskmete ümberpaiknemisega, Aasia tugevdab positsioone. Kõik muutub...
Eks see Aasia tõus ole USA-Hiina konkurents, millest mõlemad paradoksaalsel kombel võidavad. Meil väikeriigina ei tasu end kummagi rüppe heita, kuid kaupade vahendamisest, transiidist tuleb võtta maksimum.
Kõik ongi muutumas. Ekstensiivne, odavale tööjõule orienteeritud töötleva tööstuse aeg Eestis on läbi. Nüüd peab mingi muu asi mängima hakkama. Tooted ja teenused peavad hakkama paremaks minema, kvantiteedi asemele peab tulema kvaliteet ja eristumine.
Teine asi, mida Valgamaal silmas peame, on loodus.
Valgamaale hakkavad üha enam tulema inimesed, kes valivad elukoha selle järgi, et oleks ilus. Näiteks Otepää ja Karula ümbrus.
Kolmas tulevikuteema, millega Valgamaal tegeleme, on kutseharidus. See on olnud valus küsimus - me ühendasime Valga ja Helme kooli Valgamaa kutseõppekeskuseks, aga lubatud investeeringutest jäeti meid perioodil 2004-2006 ilma.
Nüüd on tulemas 181 mln krooni, et 2010 avada uus koolikompleks. Samal ajal kehtib Valga ja Valka linna kokkulepe, et meie arendame kutse-, nemad kõrgharidust. Valkas tegutseb juba kolm aastat Läti ülikooli filiaal ja nad on suutnud sinna meelitada ka humanitaarinstituudi. Valga inimese jaoks on ülikool kilomeetri kaugusel.
Läti noored tulevad Valgamaale kutseõpet saama ja Eesti omad lähevad Lätti tudengiks, aga mis keeles nad õpivad?
Lapsed lähevad gümnaasiumi lõpuklasside kaupa Euroopasse õppima ja valivad õppimiskeele. Mis keel see just on, pole tänapäeval enam määrav. Õpitakse keeles, milles on head erialad ja head õppejõud.
Lätlased tahavad Valkas ülikoolile korda teha päris oma ruumid. Ka meie maaülikool võiks sinna viia oma esinduse. Viie või kümne aasta perspektiivis on võimalik, et Valkas tegutseb mitu ülikooli ühe katuse all.
Lugesin ajalehest, et teile meeldib väga Eesti astumine Schengeni riikide hulka. Kas see tähendab, et tulgu aga kõik üle Euroopa nüüd Valgamaale elama?
Kõigepealt peame oma siinsete teiste rahvustega suhted ära klaarima. Kui me ei taha, et siia täiesti võõrast rahvast tuleks, peame juba siin elavatega rohkem arvestama.
Schengen meeldib mulle sellepärast, et see oli meie jaoks nagu päästerõngas. Täiesti tuntavalt jäi vähemaks piiriületuse jamasid, mis seni tegid elu üsna keeruliseks.
Päris sada protsenti kõik lahenenud ei ole. ELi kodanik saab küll tööl käia ELi mis tahes riigis, aga mittekodanikud, kes siin elavad, vabalt tööle minna ei saa.
Valkas on tuhatkond ELi kodakondsuseta inimest, kes võiks potentsiaalselt ka Eesti poolel töötada. See oli päevakorral, kui meie ettevõtetel oli terav tööjõupuudus.
Kui Valka tööta muulastel oleks Valgas töökoht, oleks neil rohkem kindlustunnet. Valga-Valka ettevõtlus on rohkem koondunud Eesti poolele.
Kas see, et Läti on nii ligi, on valgamaalastele jätnud mingi jälje?
Läti ja Riia mõjul on kosmopoliitsus ehk natuke suurem.
Siiski, lätlastel on teistmoodi kultuur ja tavad, nad on pigem bütsantsliku hierarhilise juhtimisstiiliga. Samas on nad, vastupidi, hoopis kogukondlikumad. Näiteks kui omavalitsusjuhtidel on mingi kohtumine, on lätlastel alati kõik kohal. Neil on aega, keegi ei jookse ära. Eestis on vastupidi - tund aega, ja kõik vaatavad kella, kuigi arutada oleks vaja veel.
Teinekord oleme põhjaeestlastele tõlgiks lätlastega suhtlemisel, räägime, et nendega saab kõike korda ajada, ainult on vaja natuke rohkem aega ja kannatust. Kui lõpuks mõne juhiga mingi kokkuleppe sõlmid, võid kindel olla, et kokkulepe kehtib, mingit paberit pole vaja. Eestis on paber tähtis. Need on kaks eri mudelit.
Eestis räägitakse nüüd Läti haldusreformist ja öeldakse, et meil tuleb samamoodi teha. Ei analüüsita seda poolt, et niisugune hierarhilisus ja süsteemsus on meie jaoks täiesti võõras lahendus.
Kaugelt vaadates paistab, et Valgamaa on vägagi Lätist eeskuju võtnud.
Meie valdade liitmise mõtted on hädakäik, millel on kaks põhjust. Esiteks tohutu bürokraatlik-administratiivne surve. Ametnikud on mugavad, neil on lihtsam suhelda ühega kui kolmekümnega.
Teine põhjus on tulubaas. Eestis jääb 70% maksudest riigile, samal ajal kui Euroopas on see näitaja keskmiselt 59. Meil jääb omavalitsustele 20%, Euroopas keskmiselt 30-40%. Siit näeme, et väike vald saaks väga hästi hakkama, kui ta tulubaas oleks korras.
Võib tõesti ehitada üles riigi, kus kõike juhitakse Tallinnast, aga see on täiesti vastupidine suundumus ELi tavadele. Seal on rõhk kohalikul algatusel ja vastutusel. Meie elame justkui projektijuhtide maal, kus kõik otsustused peavad käima patriarhaadi korras pealinnas.
Kui annaks maakondadele otsustusõiguse koos vastutusega tagasi, oleks see odavam, hajutaks riske ja sunniks kohalikke inimesi omaalgatusele.
Tulevikku vaadates on võimu detsentraliseerimine Eesti jaoks ainus võimalus. Kas omavalitsuslik tasand maakonda või praeguste valdade tulubaas õigeks ja seejärel tuua kohaliku elu korraldamine funktsioonhaaval Tallinnast tagasi maakondadesse.