Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!

 (7)
Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!
Kaks aastat tagasi esitles Imbi Paju Sofi Oksaneniga kahasse kirjutatud raamatut “Kõige taga oli hirm”.Foto: Sven Arbet

Eeloleval nädalavahetusel toimub Võtikveres taas raamatuküla päev, üle kümne aasta peetud (Paju veetud) sündmusel on sel korral peakülaliseks presidendipere.

Teie uus raamat räägib jälle ajaloost ja ilmselgelt pole te üks neist, kes vinguks, kas sellist Eestit me tahtsimegi. Kuhu oleme oma loo ja ajalooga jõudnud?

Vaatan oma uues raamatus “Soome lahe õed. Vaadates teiste valu”, milline on selle süsteemi keel, milles me oleme olnud ja kuidas see mõjutab meid.

Asi pole mitte niivõrd ajaloosündmustes endis, kuivõrd nende mõjus tänasele päevale, ja suhtlemises, mis levib järjestikuste lainetena meie igapäeva- ja poliitilisse ellu ning püüan seda aega mõtestada mõistvama tänase päeva ja tuleviku suunas.

Ajalugu pole ju muud kui inimese elu ja keel – kuidas me sellest räägime, on oluline.

Keelekasutus sõltub meie maailmapildist – kui teadlikud ja valgustatud me oleme, millised on meie eetilised ja empaatilised ressursid elu mõtestamiseks ning kui palju oleme valmis panustama nende väärtuste ja omaduste arendamiseks iseendas.

Tänapäeva meedia, mis tugineb tihtilugu negatiivsusele, on kinnistanud hoiakut, et eestlased ise oma ajalooga ei tegele, oleme ise oma okupatsioonis süüdi, sest Eesti valitsus ei osutanud Nõukogude Liidule vastupanu, nagu tegid soomlased.

Ma tsiteerin oma raamatus tänapäeva ühe moodsa kunsti tunnustatumat esindajat Mare Trallat, kes on kirjutanud, et Eesti ühiskonnas on igasuguse süütunde genereerimine ja selle tundmine nii tavapärane, et sellest on saanud eestlaste põhiomadus.

Seotud lood:

Kui inimestel on tugev süütunne ja alaväärsuskompleks, siis me ei saa end ka eriti hästi tunda.

Samas, sellisteks tunneteks pole ka põhjust. Ma panin oma raamatule moto: me kõik oleme teinud midagi valesti, kuid me kõik oleme teinud midagi õigesti ja tähtis on aru saada, mis see on.

Võtikveres on 4. augustil teie algatatud raamatukülapäev, juba 13. aastat järjest. Mis on tänavu teisiti? Keda või mida on rohkem või vähem?

 Ma ei taha öelda midagi selle kohta, mis on teisiti, vaid tahan tõsta esile seda, et 13 aastat järjest on meie väikese küla inimesed teinud seda üritust mitte ego pärast, vaid tõesti sellepärast, et hoida oma küla vaimsuses ja elus, et luua midagi. Oleme teinud asja südamega. Mind tõesti teeb kurvaks see ülbe sovetlik hoiak, et maapiirkondades peab kõik ära kaotama, et pole mõtet.

Nii kaotavad ka inimesed elumõtte. Ma olen väga tänulik kirjanikele, et nad on tulnud Võtikverre peaaegu tasuta, ainult külarahva keedetud supi ja nende küpsetatud pirukate ja südamesoojuse eest esinema. See on suur rikkus meile kõigile. See tähendab, et me oleme rikkad, kuigi meil pole raha. Hea meel on, et seekord tulevad “Maa ja linna lugusid” meiega arutama ka president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves.

Ja mul on hea meel, et Võtikvere vähem kui paarkümmend last löövad aktiivselt kaasa ning on teinud külamajja väga armsa raamatupesa.

Mida te sel suvel loete ning mida peaks praegu ette võtma ja lugema?

Ma olen lugenud suvel palju luulet, mulle meeldivad eestlaste luuletused, sest see teeb meid tundlikuks ja avatuks – ja seda soost olenemata. Luule teeb meid intelligentseks. Ma olen väga vaimustatud Kätlin Kaldmaa uuest luuleraamatust “Armastuse tähestik”, olen lugenud läbi Karl Martin Sinijärve kaks viimatist luulekogu ja mu üks viimase aja lemmikkirjanikke on eestivenelane Andrei Ivanov.

Ma olen rõõmus, et kõik tulevad laupäeval ka Võtikverre. Kuid et oma vaimu tasakaalustada, loen ka palju budistlikku kirjandust. Olen pidanud kolm loova kirjutamise kursust, õpetades, kuidas kirjutamise abil enda elu mõtestada ja kuidas n-ö kirjutamismeditatsiooniga oma elule väge juurde anda.

See protsess on mulle väga meeldinud. Peale selle olen käinud kahel hääle ja laulujooga kursusel ning tahan Võtikveres 4. augustil koos ühe oma õpetaja Eve Lukiga sõnad ja kirjanduse helisema panna.



Pidupäev

Võtikvere raamatukülas

- Algus 4. augustil kell 12.

- Rahvaga kohtuvad ja vestlevad politoloog ja kolumnist, presidendi intervjuuraamatu tegija Iivi Anna Masso, kirjanike liidu esimees, luuletaja ja gurmaan Karl Martin Sinijärv, Jõgevamaalt pärit kirjanik, luuletaja ja tõlkija Kätilin Kaldmaa, Eesti vene keeles kirjutav kirjanik Andrei Ivanov ja Igor Kotjuh. Vene teemaga jätkab “Minu Moskva” autor Manona Paris.

Loe veel

- Kirjanik ja filmitegija, Võtikvere raamatuküla looja ja kava kokkuseadja Imbi Paju esitleb oma uut psühhoajaloolist raamatut “Soome lahe õed”.

- Oma loomingut tutvustavad Jürgen Rooste, Mika Keränen, Eda Ahi, dramaturg ja luuletaja Paavo Piigi.

- Soomest tulevad külla eesti kirjanduse tõlkijad ja estofiilid Anja ja Juhani Salokannel.

- Kell 15 saab vaadata Väike-Maarja rahvateatri etendust “Pila-Peetri testament”. Lastele on avatud lugemispesa, kirjastajatelt saab veidi odavamalt osta raamatuid.

- Võtikvere raamatukogu avati augustis 1999.

- Alates 2000 on raamatukülas iga aasta augustis toimunud kirjanduslik vestluspäev ja raamatulaat.

www.vikipeedia.ee



RAAMAT

Imbi Paju.

Soomelahe õed.

248 lk.

Hea Lugu.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare