NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
10.03.2018 17:29
Kui inimene ja hunt üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksütotsiin. Kui inimene ja hunt üksteisele otsa vaatavad, õnnehormooni ei teki.
10.03.2018 17:30
Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksütotsiin. Kui inimene ja hunt üksteisele otsa vaatavad, õnnehormooni ei teki.
10.03.2018 17:32
Ainult käpajälje järgi võib olla raske vahet teha.Osadel koertel jälg täpselt nagu hundil.
    11.03.2018 14:00
    aga see eeldab siiski kogemust.tavaline inimene seda vahet ei tee.
    aga on kindlam meetod-väljaheidete järgi.
    hundil ja koeral on erinev toitumisahel ja seega ka seedeprodukt erinev.
    samuti on keeruline vahet teha välimuse järgi.eriti talvel.taksi ja hagija muidugi eristame hundist,aga laikad ja malamuudid?
    suvel on hea-kui vastu tuleb hunt kes sind ei karda,siis 100% on tegu koeraga.
    ja kui näed kaugelt,siis tuleb jälgida toitumust-kui priske ja sileda karvaga,siis koer.kui kondine kui jalgrattas,siis hunt
    24.04.2018 14:20
    Ilmselt nii ongi: tean hiljutist juhtumit, kus jahimehed kulutasid terve päeva ja leidsidki jälgede järgi koera. Noh, sooja ikka sai ja nalja meenutamisekski.

    'Interaktiivne' värk näib koerana vaid saksa lambakat tundvat. Koerte seltskond on ikka palju kirjum, küla-tõugu 'hundid' võivad üsna ehtsad näida. Filmides kasutatakse koolitatud haskisid jt klassikalisi kelgukoeri hunte mängimas; jälgi neis filmides küll ei uurita.
10.03.2018 17:38
Hunt on metsas ja teeb UUU jaUHUU.Koer aga kodus ja hõikab:GAF GAF GAF...saite nüüd aru jah.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.03.2018 18:05
    Eesti koer haugub: APPI APPI.
    10.03.2018 18:22
    1) Albaania keel: ham-ham
    2) Araabia keel: hau-hau; how-how
    3) Armeenia keel: haf-haf
    4) Bali keeles: kong-kong
    5) Bengali keeles: gheu-gheu; bhao-bhao
    6) Bulgaaria keeles: bau-bau; jaff-jaff
    7) Katalaani keeles: bau-bau; bub-bub
    8) Hiina keeles, kantoni murderühm: wo-wo; wow-wow; wong-wong
    9) Hiina keeles, põhjahiina murderühm: wang-wang
    10) Horvaadi keeles: vau-vau
    11) Tšehhi keeles: haff-haff
    12) Taani keeles: vov-vov; vuf-vuf
    13) Hollandi keeles: blaf-blaf; woef-woef; waf-waf (väikesed koerad); kef-kef (väga väikesed koerad)
    14) Ingliskeeles woof-woof; ruff-ruff; arf-arf; bow-wow; yap-yap (väikesed koerad); yip-yip (väga väikesed koerad)
    15) Esperanto keeles: boj-boj
    16) Soome keeles: hau-hau; vuh-vuh; rauf-rauf
    17) Prantsuse keeles: wouaff-wouaff; ouah-ouah; whou-whou; vaf-vaf; jappe-jappe (väike koer)
    18) Saksa keeles: wuff-wuff; vow-vow
    19) Kreeka keeles: ghav-ghav
    20) Heebrea keeles: hav-hav; haw-haw-how-how
    21) Hindi keeles: bow-bow
    22) Ungari keeles: vow-vow
    23) Islandi keeles: voff-voff
    24) Indoneesia keeles: guk-guk; gong-gong
    25) Itaalia keeles: bau-bau; arf-arf
    26) Jaapani keeles: wan-wan; kian-kian
    27) Korea keeles: mung-mung; wang-wang
    28) Läti keeles: vau-vau
    29) Leedu keeles: au-au
    30) Makedoonia keeles: av-av
    31) Malai keeles: gong-gong
    32) Norra keeles: voff-voff; boff-boff; vov-vov
    33) Poola keeles: hau-hau
    34) Portugali keeles: au-au
    35) Rumeenia keeles: ham-ham; hau-hau
    36) Vene keeles: gav-gav; guf-guf; hav-hav; tyav-tyav (väikesed koerad)
    37) Serbia keeles: av-av
    38) Slovaki keeles: haf-haf; hau-hau
    39) Sloveenia keeles: hov-hov
    40) Hispaania keeles: guau-guau; gua-gua; jau-jau
    41) Rootsi keeles: voff-voff; vov-vov
    42) Tai keeles: hong-hong
    43) Türgi keeles: hev-hev; hav-hav
    44) Ukraina keeles: hau-hau; haf-haf; dzyau-dzyau
    45) Vietnami keeles: gau-gau; wau-wau; ang-ang
    Kuidas hauguvad Eesti koerad? Auh-auh.
    11.03.2018 14:05
    eriti jälgede järgi
10.03.2018 17:52
Mulle tundub, et meie küla Täku, kes on viimased 4 aastat iga päev minu ukse taga süüa käinud küsimas, on tegelikkuses hunt. Järgmine kord tean veel eriti teraselt seda isendit silmata.
10.03.2018 17:53
ilusad joonistused neh, kuid kahjuks - tegelikkus on oluliselt keerukam. Silmavärvust on ka huntidel erinevat, pigem on just koertel sagedasem peaaegu must tumepruun silm, mida huntidel esineb harvem. Saba kuju on paljudel koertel samasugune kui hallhundil, samas on kirjeldatud ka hundiisendeid, kel on saba olnud üsnagi rõngas. Käpajälje suurus on looma suurusega seotud ja hundist suuremaid koeri on ka olemas. Ei ole kõigi koerte käpajälg ka ümar, näiteks vene hurda jälg on piklik ja kuna tegu on üsnagi suure koeraga, siis ka jälg ise ei ole väike. Traavi jäljerida on seotud kehaehitusega ja sarnast kehaehitust nagu hallhundil, on paljudel koertel. Ja ka nii mõnigi koer liigub vägagi sihiteadlikult. Nii et - ei ole väga kindlaid väliseid tunnuseid, mis ainuomaselt justnimelt ja ainult hallhundile on omased. (lisalugemist näiteks htt p:/ /ww w.wolf photography .com/product/HandelmanBook .html - eemalda tühikud)
10.03.2018 18:13
Mnjah, miskit on jama, kuna hundid pole mind ja mina neid tänaseni seganud:

Elasin 90ndate alul aastaid vanematega metsavahitalus ja hunte nägin vaid kaugelt, metsaservas karjas möödumas või rabapeal, pidevalt.
Ise tuulasin mööda metsa, samuti pidevalt ca 10 aastasena - olen karu nähes põgenenud, metssigade eest puud roninud, aga eluski pole ma hundiga näost näkku kokku saanud. Hetkel usun, et ta on olnud lähedal, arvestades nende märkamisi.
Karud olid mesipuude kalla suht tihti ja kooliäratuseks olid siis vanamehe jahikalasud. Mõnikord töllerdas põder köögiakna taga meie hommikusööki jõllitades, teinekord metsis, metssiga pani meie kartulit mõnuga...

Aga arvan, et kui hundid sedapidi ülbeks muutuvad, et inimasustusse tulevad ja koeri murravad/nörritavad, peab neile piisavate kuulidega vihje saatma. Ma usun, et nad saavad 'pihta' mida öelda tahetakse.
Teine variant on, et nende söögilaud on tühjaks tulistatud meie liigi poolt!!??
10.03.2018 18:23
Vahest saad siis aru kui ründab, hundi ja koera rünnak on erinev. Aga siis on sellest teadmisest juba vähe kasu.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    10.03.2018 20:46
    Soovitan lugeda Ilmar Rootsi doktoritööd "Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni", seal üks terve peatükk nende inimstesööjatest huntidest.
    10.03.2018 20:55
    Rääkida, et hunt inimest ei ründa praegusel ajal on lollus. Täiskasvanud inimest võib olla jah pelgavad, aga kui mingi 2-3-aastane kuskil üksinda oleks, ei usu, et mingi hundikari jätaks võimaluse kasutamata.

    Lõik I. Rootsi doktoritööst (lk 75): "Näiteks aastatel 1840–
    1861 Venemaal 221-st huntide kallaletungist lastele sooritati 61% üksikutele
    lastele, 26% lasterühmadele, 9,5% lastele täiskasvanu juuresolekul ja 3,5%
    lastele, kes olid mitme täiskasvanuga või lastegrupis ühe täiskasvanuga.
    Näeme, et valdavalt eelistati rünnata üksikuid lapsi ja peljati neid olukordi, kui
    läheduses viibisid ka täiskasvanud. Nii oli see valdavalt. Kuid erandkorras
    esines ka juhtumeid, kus laps lausa kisti vanema käest ära. "
    11.03.2018 14:10
    panevad ka kassid nahka.
    viimase paarisaja aasta jooksul sooritatud inimmurdmised on kõik koerte süü olnud.
    hunt mõtleb enne kui inimest ründab,koer pärast
10.03.2018 18:50
Täna hommikul tulin töölt nägin must hunti ääre linnas, Olen ennegi hunti näinud aga üllatus oli teda majade vahel luusima näha pea oli kerkelt allapoole ja saba jalge vahel, sörkis kergelt. Viskas korra pilgu minule läksin kohe pingesse mõtlesin mida ma rünnaku korral teeksin, kuigi loogiliselt tean ,et hunt ei ründa inimest.

Eestis ei olegi varm musta hunti näinud eriti veel asulate läheduses aga saksamaal ja Usas olevat mustasid hunte rohklem
10.03.2018 19:26
Järgmiseks palun interaktiivset graafikut, kuidas teha vahet kodukassil ja tiigril. Olen sattunud sekeldustesse.
10.03.2018 19:49
Vahel on jäljed üsna sarnased koera jälgedega, rajad jäävad erinevad, koertele meeldib rohkem siksakitada. Iseloomud on erinevad, hundil on suur uudishimu jälgida ja teda üle kavaldada õnnestub harva, siis on ta muidugi üllatunud, vaatab mõne sekundi otsa ja sörgib varju.
10.03.2018 20:46
Hunt vaatab ikka metsapoole ..aga kui ta aknast sisse vaatab...
See hundijutt hakkab hülgemölaks muutuma. Hunte on parasjagu siis kui neid lasteaia aknast näha ei ole. Seega ...
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega