"Jaak, kurat, jalad põhjas!" ei ole täpne tsitaat
- Jaagupid, Jakobid, Jaagud, Jakod jt kannavad heebrea Jakowist ("kannast kinni hoidja") pärit nime.
Selle tähendus viitab Jaakobi sünniloole Esimeses Moosese raamatus. Jaakob hoidis sündides käega kinni vanema kaksikvenna Eesavi kannast.
- Jakowi nimest on pärit veel araabia Yakub, gruusia Iakob, hispaania Santiago (Püha Jaakob) ja Diego, hollandi Jaap ja Koos, inglise James ja Jack, itaalia Giacopo, leedu Jokubas, Läti Jēkabs, prantsuse Jacques, soome Jaakoppi ja Jaakko, vene Jakov ja Jaša ning võib-olla meie Kaupo.
Kaupo võib olla ka üks vanaeesti Kau-algusega ("kauge"?) algupäraseid nimesid. Nii et peale jaagupipäeva 25. juulil on Kaupol ja Kaubil veel omaette nimepäev - 20. september.
- 6. VI 2012 elas Eestis:
Jaak 2080; Kaupo 930; Jakob 395; Jaagup 222; Jako 175; Jakov 134; Jass 37; Jaago 33; James 18; Diego 14; Jaakob 10; Jakop 9; Jakub 9; Yakov 9; Jack 7; Jaakko 6; Jaas 6; Jaako 5; Jassi 5... ja vähemalt üks Henri Jako.
- 14. IV 1909 asutati Eesti Rahva Muuseum.
Eesti Rahva Museumi põhjuskiri
§ 1. ERM asutatakse eesti rahvateadlase dr Jakob Hurti mälestuse kestvaks austamiseks.
- Üks Eesti vanimaid kirikuid on Jõelähtme kirik - mainitud Taani hindamisraamatus 1241. a. Kiriku 1596. a Tallinnas valatud tornikell on Eesti kümmekonna kõige vanema kella seas.
Kiriku kroonika: "19. septembril [1725] ütles üks talumees nimega Jako Hans Parasmäe külast, et ta mäletavat, et kirikukell aastal 1714 kirikusse käärkambri poolsesse külge sissekäigust paremat kätt müüri lähedale maha maeti. Härra krahv Mellin lasi selle koha pealt otsida ja kell leiti sealt. Seejärel pandi see ka torni üles ja 17. pühapäeval pärast Kolmainupüha hakati seda esimest korda uuesti lööma."
- Esimese õ-tähe kirjutas Otto Wilhelm Masing 11. märtsil (u.k.j 22. III) 1789 Lüganusel kirikuraamatusse, kui ta sinna märkis Tooma Jüri Jaani ja Mari poja Hansu ristiisa nime - Tõnno Toma Jak (praeguse kirjaviisi järgi Tõnu Tooma Jaak).
- Kui juuksekarv tõe ja täpsuse huvides lõhki ajada, ei öelnud Ristiotsa Rein Kirsimäe Jaagule Juhan Liivi jutus "Peipsi pääl" mitte "Jaak, kurat, jalad põhjas!", nagu seda on musttuhat korda tsiteeritud, vaid "Jaak, maa, kurat, jalad on juba põhjas!"
- Šoti insener ja leidur James Watt (19. I 1736 - 25. VIII 1816) ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid tema ehitatud uut tüüpi aurumasin tekitas tööstusrevolutsiooni nii Suurbritannias kui ka kogu maailmas.
James Watti nime kasutab igaüks, kes elektriarvesti näitudest kilovatt-tunde (kWh) ning nendest eurosid ja sente arvutab.
- Ühendriiklane James Connolly hüppas 6. IV 1896 Ateenas kolmikut (ühelt jalalt) 13.71 ja tuli esimeseks nüüdisaja olümpiavõitjaks.
- Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 - 4. VIII 1822) kirjutas Riias enne surma esimese eestlasena (saksakeelse) soneti. Selle viimased read Betti Alveri tõlkes:
Nüüd, rõõmud-kannatused, otsas on te rammu!
Ma võitsin. Lootused, nüüd pihuks-põrmuks minge!
Nüüd, inimesed, jätan maha teie maja!
Kui minust ükskord kuulukse: "Ta elas ammu!" -
siis püha laulupikse heidan teie hinge,
mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja.
