Kolme asja seas, mida Jaan Tätte ise poole sajandi jooksul tehtust tähtsaks peab, seadis ta esimesele oma pojad Jaani ja Kunteri. “Teine asi on Vilsandi leidmine ja siia elama asumine. Kolmas kõik loomingulised rõõmud kokku panduna,” loetles juubilar.

Kuidas aga üks kohe viiekümneseks saav mees ennast meresaarel tunneb? “See on nüüd tänapäeva vanurite häda, et me ei tunne ennast vanana. Kui minu ema ja isa said viiskümmend, siis vaatasin neid teistsuguse pilguga. Nüüd tunnen, et miski ei anna mulle vanusest märku,” rääkis Tätte. “Ma sain ühe postkaardi, kus oli peal roosidega 50 ja jäin seda vaadates mõttesse – kas see on ikka tõsi.”