Jalgpalli lendu saab kirjeldada dünaamikaseaduste abil

Selgub, et matemaatikat ja füüsikat on igapäevaelus väga vaja. Näiteks saab matemaatikareegleid tundes valida puhtaimat välikäimlat ning ennustada jalgpalli tulemusi, räägib TTÜ bakalaureus tehnilises füüsikas Sten Vili.

Mis teid jalgpallis eriti köidab? Aga matemaatikas ja füüsikas?

Minu jaoks, nagu ka paljudele teistele, on jalgpall meelelahutus, see pole ainult 90 minutit emotsioonide spektrit, vaid pakub ka jutuainet järgmisteks päevadeks. Siiani räägitakse 1999. aasta Meistrite liiga finaalist, kus peaaegu terve mängu kaotusseisus olnud Manchester United lõi lisaminutitel kaks väravat ja võitis finaali.

Matemaatika ja füüsika köidavad mind pakutavate teadmiste pärast, pidevalt ennast harides suudad maailma paremini mõista. Matemaatika võimaldab teha elus paremaid valikuid, kasvõi kuidas muusikafestivalil välikäimlat valida, et tõenäoliselt puhtaim tualett leida.

Kas jalgpallimatši saab vaadata kui füüsika- ja matemaatikaeksperimenti?

Jalgpalli lähendatakse matemaatilise tõenäosusliku mudeliga ning selle abil ennustatakse ka kohtumiste tulemust. Aga vaatajate õnneks eksisteerib dispersioon ehk siis kõrvalekaldumine eeldatavast tulemusest ja see ongi see, mis teeb jalgpalli põnevaks.

Mängu tervikuna ei osata veel füüsikaliselt modelleerida, küll aga saaks mingeid osi jalgpallimängust vaadata kui eksperimente. Näiteks pallilendu ning selle löögihetke saab dünaamika seaduste abil kirjeldada, see aga kuidas mängija palli lööb, on juba biomehaanika.

Millised teadmised füüsikast või matemaatikast on ühele heale jalgpallurile hädavajalikud?

Jalgpalluri peamine ülesanne on jalgpalli mängimine, sügavamad teadmised loodusteadustest on lihtsalt boonus. Enamus oskusi tuleb treeningutel õpitu kordamisest ja kõik asjad, mida oleks võimalik välja arvutada, tehakse intuitiivselt. 

Kuna tänapäeva jalgpallis loevad ülimalt väikesed nüansid, siis miks ei võiks kümne aasta pärast näha mõnda tehnilise füüsika eriala lõpetanut töötamas maailmakuulsa klubi juures karistuslöökide spetsialistina. Minu teadmiste kohaselt praegu sellised inimesed veel klubide juures ei tööta, kuigi kasutatakse muid teadlasi, kes analüüsivad mängijate koormusi, vastupidavust jms.

Et jalgpalluri töö on mängimine, siis peaks olema meeskonna juures vähemalt üks matemaatika-spetsialist, et suurendada meeskonna edukust. Matemaatika abil on näiteks võimalik öelda, et viigiseisul on mõistlik teha punase kaardi ja penaltiga karistatav viga, et hoida ära ilmne väravavõimalus, alles pärast 55. mänguminutit. Enne seda oleks mõistlik mängijal veast hoiduda ja lubada vastasmängijal pealelöök sooritada.

Mis teeb heast jalgpallurist suurepärase?

Heast jalgpallurist suurepärase teeb pühendumine, trenn ja mõtlemisvõime. Jalgpallur peab suutma olukordi platsil analüüsida võrreldes neid trennis läbiharjutatud olukordadega ja ta peab olema võimeline teisi mängijaid ja eelkõige treenerit mõistma.

Huvipakkuvaim aspekt jalgpalli juures on hoopis see, mis teeb keskpärastest jalgpalluritest koosnevast meeskonnast suurepärase meeskonna. Kusjuures tihtilugu suurepärastest mängijatest pannakse kokku vaid hea meeskond. See on koht, kus lisanduvad psühholoogilsed aspektid, treeneri osavus ja miks mitte tulevikus ka füüsikute ning matemaatikute abi.

Miks õppida tehnilist füüsikat?

Tehnilise füüsika bakalaureusõpe annab tugevad baasteadmised matemaatikas ja füüsikas ning võimaldab jätkata õpinguid samal või mõnel muul loodusteadustel põhineval erialal. Tallinna Tehnikaülikool omalt poolt loob soodsa võimaluse, et õppida laialdaselt valikaineid nii oma kui ka muudelt erialadelt. Tehniline füüsika sobib just neile inimestele, kes pigem soovivad jätkata praktilisematel töökohtadel. Sisseastumisavaldusi saab esitada 4. juulini.