Järjejutt: Esimese kangelase lugu

3. osa
Järjejutt: Esimese kangelase lugu
Rauna kihelkonnakool XX sajandi alguse paiku. Erakogu

Sünnimeetrikas on lapse ristiisaks märgitud isa Peter Muischneeki vend Jahn Muischneek (Jānis Muižnieks, sündinud 1865) – tulevane kaupmees Johann Muischneek Tallinnas ja Helene Eylandti isa.

Esikpoja kaks venda ja viis õde (kokku oli peres kaheksa last) tulid ilmale siis, kui vanemad olid juba talu omanikeks saanud. Pēteris ja Liene Muižnieksi perekonnas oli peale Jānise (Johanni) veel pojad Pēteris (sünd 1886) ja Kārlis (1889) ning tütred Marta (1887), Mari (1891), Anna (1894), Olga (1899) ja Albertīna (Berta, 1901), kelle saatusest on vähe teada.

Jānis Muižnieksi (Johann Muischneeki, 1883) lapsepõlve ja kooliaja kohta Raunas teated puuduvad.

Tema suguseltsi kohta saab aimu 5. detsembril 1936 ajalehes Brīva Zeme (Vaba Maa) ilmunud nekroloogist, mille leidis ajaloolane Tālis Pumpuriņš.

Selles öeldakse: “3. detsembril suri Riia 2. linnakliinikus 75 aasta vanuses siseminister V. Gulbise abikaasa ema Liene Muižniece. Kadunu oli heasüdamlik, tõeline maanaine, hoolitsev ema ning Rauna Kalna-Stalūnase talu eeskujulik perenaine, kes osales energiliselt ka Rauna ühiskondlikus elus. Ta kasvatas üles viis tütart ja kolm poega. Kaks poega langesid maailmasõjas, üks tütar suri sõja alguses. Enamlaste ajal kaotas ta ka oma abikaasa. Enamlaste poolt vangistatud abikaasa haigestus Cēsise vanglas tüüfusse ja suri.” Johann Muischneeki (1883) ema Liene Muižniece sängitati Rauna kalmistule 13. detsembril 1936.

Seotud lood:

Johann Muischneeki (1883) õde Olga Muižniece abiellus riigimees Vilis Gustavs Gulbisega, kes oli üks Läti Talunike Liidu asutajaid ja osales selle delegaadina Rahvanõukogu esimeses koosolekus 17. novembril 1918 ning Läti Vabariigi loomise deklaratsioonis 18. novembril 1918. Gulbis oli Läti Vabariigi III ja IV Seimi liige, põllumajandusminister (1928, 1930, 1931–1934), haridusminister (1933–1934) ja siseminister (1934–1939).

Vilis Gulbis sündis 23. septembril 1890 Pūre vallas Jaunsātise mõisas sepa perekonnas. 1914. aastal lõpetas ta Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna ja alustas oma töökäiku agronoomina Gulbene maamajanduse keskseltsis. Tollal algas ka tema ühiskondlik tegevus.

Haridusministrina kirjutas Gulbis 1934. aasta märtsis koos toonase Läti Ülikooli rektori Jūlijus Auškāpsiga (1884–1942) alla toetusfondi “Kadunud Kristaps Morbergsi testament” statuudile.

Järgneb

Vaata ka Eesti Vabariigi 95. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste programmi ning vabakava või lisa oma sündmus kalendrisse

FOTO: REPRO

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare