Järjejutt: Esimese kangelase lugu

5. osa
Järjejutt: Esimese kangelase lugu
Foto: Repro

Õed Marija ja Wilhelmine Ers[z]um põlvnesid sakslastest (nii on sellest meie perekonnas kõneldud), sündinud olid nad Cēsise vallas. Õdede lapsepõlv möödus Cēsise ja Rauna mõisate maalilises ümbruses, sest isa Gotlībs Erzums (Gottlieb Ersum, 1821–1869) oli rätsep ning rändas ühest kohast teise.

XIX sajandi lõpul teenisid Marija ja Wilhelmine elatist guvernantidena (koduõpetajatena) Cēsise (eesti k Võnnu) jõukate linnakodanike peredes. Marija abiellus 1892. aastal Cēsise Jaani kirikus Jānis Ķirsonsiga (1855–1940). Muide, Cēsise Jaani kiriku altarimaali autor on Johann Köler. Minu vaarisa Jānis Ķirsons oli lõpetanud Jānis Cimze asutatud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminari Valgas ning töötas Cēsises Bērzaine (Birkenruh) gümnaasiumis õpetajana, hiljem gümnaasiumi majandusjuhatajana.

Bērzaine gümnaasiumi asutas tuntud pedagoog Albert Holander (1796–1868), kes 1826. aastal ostis Cēsise lähedal Bērzaine mõisa. 1837. aastal avas kool kõik gümnaasiumiklassid, õppetöö toimus saksa keeles. Õige pea saadi üheks paremaks keskharidusasutuseks üle kogu Vene impeeriumi. 1882. aastal ehitati praegune koolihoone.

Bērzaine gümnaasiumi lõpetanute seas on sellised tuntud isikud nagu väljapaistev helilooja, läti ooperi rajaja Alfrēds Kalniņš, ajaloolane ja etnograaf Valters Bīlenšteins, geograaf ja arhivaar Karl von Löwis of Menar jt. Bērzaine kaunis gümnaasiumihoones asusid arvukate õpetajate ja administratiivtöötajate korterid. Mõnda aega elas Bērzaines ka Ķirsonsite abielupaar.

Seotud lood:

Ķirsonsite perre sündis kuus last, kellele vanemad panid ajastule ja peretraditsioonile vastavad nimed: Anna Ģertrūde (1893–1959), Johans (Jānis) Frideberts (1895–?), Georgs (Juris) Pēteris (1897–1923, emigreerus Prantsusmaale ja suri seal tundmatuna), Nikolajs Gotlibs (1899–1954), Edīte Tusnelda (1900–2003) ja Agatus Aleksandrs (1902 – suri
II maailmasõja ajal).

1902. aastal kolis perekond Alūksnesse, kus Jānis Ķirsons töötas kuni I maailmasõjani Alūksne mõisavalitseja majas (hilisem Alūksne postimaja) ning rentis parun von Vietinghoffilt mitut majandushoonet.

Autori vaarisa Jānis Ķirsonsi (taga keskel) pere Alūksne mõisavalitseja maja õuel 1914. a. Autori vanaema Edīte Kubuliņa on teine vasakult.

Mu vaarisa Jānis Ķirsons oli väga ettevõtlik mees – ta rentis mõisast 70pealise veisekarja ning mitukümmend hobust, samuti suure juustukoja. Mõisast renditud hoonetes paiknes ka tema õlletehas.

Järgneb

Vaata ka Eesti Vabariigi 95. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste programmi ning vabakava
või lisa oma sündmus kalendrisse

FOTO: REPRO

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare