Järjejutt: Esimese kangelase lugu

7. osa
Järjejutt: Esimese kangelase lugu
Muischneekide perekond umbes 1914 Tallinnas. Istuvad (teine rida) vasakult: isa Johann, ema Wilhelmine, tütar Helene.Foto: erakogu

Saksamaale läinud sugulasigi julges vanaema Punase Risti kaudu otsida alles pärast 1991. aastat. Tema õde Anna Ģertrūde oli abiellunud baltisakslasega ja nende pere repatrieerus 1939. aastal Saksamaale.

Kurb on seegi, et täditütred Edīte ja Helene ei saanud enam kokku pärast meie perekonna naasmist Lätti. Nii palju, kui ma mäletan, sõitis vanaema Edīte 1960. aastate lõpul Tallinna, lootes kindlasti üles otsida Muischneekide maja Kuninga tänaval.

Ta ei teadnud, et see oli 1944. aasta märtsipommitamise ajal hävinud ning taastatud teistsugusena. Vanaema armas täditütar Helene suri 1971. aastal. Meie perekond sai sellest teada alles 2011, kui kohtusime Muischneekide hõimlaste Soomrete perekonnaga.

Ka Ķirsonsite perekonna 1914. aastal tehtud foto saime kingituseks Mati Soomrelt. Õigupoolest saidki need sada aastat vanad fotod mahukast, ning nagu nüüd on selgunud, ajalooliselt väärtuslikust eraarhiivist selle loo alguseks.

Tallinna Muischneekid

Minu vaarema Marija Ķirsoni noorem õde Wilhelmine (1863–1933) oli abielus Eesti kangelase Johann Muischneeki (Jānis Muižnieksi, sünd 1883) onuga, kelle nimi oli samuti Johann Muischneek (sünd 1865 Raunas – pärast 1937 Nõmmel).

Tallinna Oleviste koguduse abielumeetrikasse on tehtud
15. augustil 1893 (vkj) märge Wilhelmine Ersumi (sünd 1864) ja Johann (meetrikas Jahn) Muischneeki (sünd 1865) laulatusest. Naised jäävad ikka ja alati naisteks: kui sünnitunnistuse järgi tegelikult 1863. aastal sündinud Wilhelmine Lätist Tallinna kolis, tegi ta end Oleviste kogudusse kirja pannes aasta võrra nooremaks.

Seotud lood:

Oleviste saksa kogudusse kuulusid ka kõik nende viis last: Johann Berend Gottlieb (1894–1918), Helene (1896–1971), Nikolai Boleslav (1897–1974), Robert (1899 – pärast 1916) ja Aleksander (1901 – pärast 1942). Kõik neli venda lõpetasid Tallinna Peetri Reaalkooli.

Kogu Muischneekide mitmeharulise suguvõsa juured on Rauna ümbruses. Johann Muischneek asus Tallinna elama 20aastaselt – 1885. aastal. Oma abikaasa Wilhelminega oli ta tutvunud veel Lätis viibides.

Nende vanima poja Johann Berend Gottliebi sündimise kohta 10. juunil 1894 (vkj) on Oleviste koguduse sünnimeetrikas sissekanne, milles isa ametina nimetatakse kammerteenri ja/või valitseja oma. Arvatavasti töötas ta tollal mõne baltisaksa perekonna juures.

Ersumitel ja Muižnieksidel–Muischneekidel on olnud head suhted Staël von Holsteinidega. Vastsündinu vaderitena on sünnimeetrikasse kantud parunid Berend (kelle auks sai laps ühe oma nimedest) ja Alexander ning paruness Henriette Staël von Holstein.

XX sajandi algul sai Johann Muischneekist Tallinnas tuntud veinikaupmees. Firma peakauplus asus vanalinnas Raekoja platsi lähedal Kuninga tänaval majas nr 2. Kuninga tänav oli üks vanalinna ilusamaid. Peale veini müüdi kaupluses ka kohvi ja maiustusi.

Järgneb
Vaata ka Eesti Vabariigi 95. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste programmi ning vabakava
või lisa oma sündmus kalendrisse

vapp FOTO: REPRO

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare