Järjejutt: Esimese kangelase lugu

10. osa
Johann Muischneek
Johann Muischneek Foto: Repro, Maaleht

Muischneekide mõlemad I maailmasõjas ellu jäänud pojad kolisid 1920. aastatel Tallinnast Lätti, kus omandasid kõrghariduse. Nikolai lõpetas Läti Ülikooli teoloogiaosakonna, pühitseti õpetajaks ja teenis mitmes luteri koguduses Latgales. Aleksander lõpetas 1927. aastal Riia Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina, nagu on mainitud 1942. aasta küüditamisnimekirjades. Tema edasine saatus on teadmata.

Elavate seas ei ole enam tunnistajaid, kes võiksid kõiki vendi fotodelt ära tunda või anda selgitusi vanadel fotodel ja joonistustel olevate inimeste kohta. Mati Soomre mäletab hästi oma onunaist Helene Eylandtit, aga Helene vendi pidime identifitseerima Muischneekide–Soomrete perekonnaarhiivis säilitatavate arvukate fotode järgi ja 2011. aastal lisandunud dokumentaalsete tunnistuste abil.

24. veebruar 1918

Kuidas arenesid 1918. aasta 24. veebruari sündmused Tallinnas, mida on kujukalt oma 2006. aasta uurivas artiklis kirjeldanud Küllo Arjakas?

Eesti Vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnus, kui riiki tungisid Saksa sõjajõud ja siit taandus Punaarmee. Verd siis veel ei valatud. Samal päeval asusid Tallinnas tegevusse Eestimaa Päästekomitee ning Omakaitse üksused ja õhtuks võeti võim üle. Punakaartlased taandusid, hoides oma kontrolli all veel ainult sadama ümbrust.

24. veebruaril alustasid Tallinnas esimese Eesti Ajutise Valitsusena tööd Eesti Vabariigi võimuorganid. Trükiti ja levitati Eesti iseseisvuse manifesti, valitsus andis välja viis päevakäsku.

Seotud lood:

Juba 1917. aasta kevadel moodustas Tallinna Peetri Reaalkooli võimlemisõpetaja Anton Õunapuu (1887–1919) Õppiva Noorsoo Roodu, kuhu kuulusid vanemate klasside õpilased nii reaalkoolist kui ka teistest pealinna koolidest.

Huvitav on märkida, et ka Riias töötas tol ajal Peetri Reaalkool.

23. veebruaril hakkas Õppiva Noorsoo Rood koos Omakaitse rühmadega Tallinnas patrullima. 24. veebruari õhtupoolikul saadeti üks noormeeste rühm (kaitsesalk) vanalinna, sest oli saadud teada punaste plaanidest vallutada sadama lähedal asuv pealinna elektrijaam ning seejärel tungida uuesti kesklinna suunas.

Samal õhtul toimus esimene kokkupõrge – nn elektrijaama lahing. Tulevahetus omakaitserühma ja punamadruste vahel algas kell neli pärast lõunat Raekoja platsi lähedal (mis pole kuigi kaugel Muischneeki majast). Punakaartlased kaotasid paar meest, mõned said haavata ja võeti kaasa.

Taganevad madrused jõudsid vanalinna servale Paksu Margareeta juurde ning jätkasid taganemist elektrijaama poole.

Pealetungijate arv oli 16-lt vähenenud kaheksani – ülejäänud patrullisid ilmselt teises kohas, kuid mõned olid pärast eelmist tulevahetust rühmast lahkunud. Omakaitselased liikusid samuti elektrijaama poole ning nüüd tabas neid tihedam vastutulistamine.

Selle tulevahetuse algul sai Omakaitse rühma liige Johann Muischneek rinnust raskelt haavata. Kergemalt said haavata veel kaks omakaitselast. Võtnud raskesti haavatud Muischneeki kaasa, taganes rühm Paksu Margareeta varju.

Elektrijaama lahingu kirjelduses on Johann Muischneeki nimetatud reaalkooli õpilasrühma juhiks ja korraldajaks. See on ka mõistetav, sest ta oli juba 34aastane mees.

Järgneb

Vaata ka Eesti Vabariigi 95. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste programmi ning vabakava
või lisa oma sündmus kalendrisse

FOTO: REPRO

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare