Oleviste kiriku saksa koguduse 1918. aasta surmameetrika sissekandes nr 6 on kirjas, et 25. veebruaril kell pool kümme hommikul suri ja 3. märtsi pärastlõunal saadeti Niguliste kirikust ära äriteenija (sks k kommis) Johann (meetrikas Jahn) Muischneek, kes sündis Raunas (Ronneburgis) Liivimaal ja oli vallaline. Surma põhjusena on märgitud langemine rikošetikuulist Rannavärava kaitsmisel madruste ja punakaardi vastu. Meetrikasse ei ole kantud surnu sünniaastat, kuid teiste allikate põhjal on välja selgitatud, et ta sündis 1883.

Kange eesti naine

29. mail 2005. aastal avati Rahumäe kalmistul mälestustahvel Linda Soomrele, kes Nõukogude võimu ajal suutis hävitamisest päästa Tallinna maetud Briti sõjaväelaste hauad.

Linda Soomre oli 35 aastat (1961–1996) Tallinna Siselinna kalmistu juhataja. Tema hallata oli ka Tallinna Kaitseväe kalmistu. 1887. a rajatud Kaitseväe kalmistule on peale Vabadussõjas langenud Eesti sõjameeste maetud ka 15 sama sõja lahingutes langenud Suurbritannia mereväelast.

1940. aastatel hakati Eesti sõjameeste haudadele peale matma Nõukogude sõjaväelasi. Kui 1960. aastate algul jõudis ülematmiste järg Briti mereväelaste haudade juurde, viidi kõigepealt mälestustahvlid minema ja peksti puruks.

Nõukogude võimu kiuste hoidis Linda Soomre brittide haudade rüvetamise ära – ta laskis nende matuseplatsile vedada mullakoormad ning veenis Talllinna garnisoni juhte 30 aasta jooksul, et see mullatagavara on hädavajalik kalmistu hooldustöödeks. Niisamuti hoidis ta puutumatuna kindralite Ernst Põdderi ja Johan Undi hauad.

Briti mereväelaste hauad taastati 1994. Samal aastal autasustas kuninganna Elizabeth II Linda Soomret vapruse ja väljapaistva panuse eest kahe riigi suhetesse Briti Impeeriumi Ordu auliikme ordeniga. Ordeni andis talle 26. juunil pidulikul tseremoonial üle toonane Suurbritannia suursaadik Eestis Brian Low.

2005. a Linda Soomre mälestustahvli avanud suursaadik Nigel Haywood rõhutas oma eestikeelses kõnes: “Väga raskel ajal seisis Eesti vabaduse eest langenud Briti sõdurite ja meremeeste haudade säilimise või kadumise vahel üksnes tema. Ja see nõudis vaprust ning tahtejõudu, mida saab ainult imetleda.”

Kuid oma kangust ja eesti jonni näitas ta ka mujal – säilitades Eesti Vabariigi eest esimesena langenud inimese viimset puhkepaika läbi kogu Nõukogude aja. Johann Muischneeki hauda Rahumäe kalmistul ei tähistanud neil aastakümnetel mingi tahvel. Seda, kus asub tema viimne puhkepaik, teadsid ainult Johanni onutütar Helene Eylandt (sünd Muischneek, 1896–1971), Helene mees Arnold Eylandt (1901–1978) ning Arnoldi õde Linda Soomre (sünd Eylandt, 1918–1996) ja tema pere.

Et Johann Muischneeki haud püsiks puutumatu, rajas Linda Soomre oma hauaplatsi tema haua kõrvale.

Tõlkinud Livia Viitol

Vaata ka Eesti Vabariigi 95. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste programmi ning vabakava
või lisa oma sündmus kalendrisse