Järjejutt: Teekond lapsepõlve 6.

Kirjutuslauast paremale jääb kõrge seinapeegel, selle all on madal kahe sahtli ja riiuliga kapike. Seal lesivad ajakirjad. Peegli kõrval on teinegi aken, valgete pitskardinate küljes sumisevad
mõned kärbsed.

Kuulen köögist toidunõude kolinat ja vee solinat, saateks vanaema hoogne viisijupp. Ta tuleb varsti, siis hakkame vaatama vanu fotoalbumeid. Meil on kaks suurt ja üks väike album. Mulle meeldib neid
aeg-ajalt uurida ja kaasa mõelda. Mis sest et ma minevikku piisavalt ei mõista. Igal juhul on see huvitav tubane tegevus. Liiatigi on vanaema meisterlik jutustaja ja tutvustaja. Ta mäletab palju ja oskab isikuid huvitavalt esitleda. Sellesse tegevusse süvenen täiega.

Köögis jääb vaikseks. Avaneb uks ja läbi minu väikese magamistoa saabub vanaema, saatjaks väike truult sabas sörkiv punakaspruun krants. Kutsa võtab kahe sängi vahel vaibal sisse puhkeasendi ja kiunatab mõne korra oma turritavasse habemesse.