03.09.2010, 08:11
Joarünkalt saab võimu ja väge
Pool Eestimaa rahvast, kes Tallinna külje alla oma pesapaiga on pununud, ei teagi vast, millise ilmaime kõrval nad elavad.
FOTO:
Lisame sammu ja varsti oleme Jägala joa kohal. Veekangas, mis rutates allapoole liugleb, langeb järsu paekalda servalt 7 m kõrguselt kohinaga alla. Joa all kisub kangas ennast tükkideks, siiludeks, isegi räbalateks ja vahutades, nagu üksteisest kõrgemale hüpata püüdes, kihutavad need tükid koleda kiirusega edasi, ikka edasi. Nad tormavad vastu kive, põrkavad sealt tagasi, tungivad jälle uuesti kivide kallale, veerevad ja kaovad viimaks üleüldisesse voolu, milles nad parema kalda lähedalt ühisel tantsul mere poole mühisedes ja kohisedes voolavad. Meie jõuame joa juurde tähistatud teed mööda ilusa helerohelise muruga parkimisplatsile noorte kuuskede all. Kohe kostub kõrvu ka veemüha ja hakkab silma hobuserauakujuline paeserv, mis poolenisti kuival. Lähemal poolel kukub jõgi kaheksa meetri kõrguselt alla, tekitades vikerkaarevärvides sädelevate piiskadega palistatud laia veekardina. Tunne on ülev ja võimas, nagu ikka looduseväest osa saades.