Jõulud Eesti Wabariigi ajal:vargad, viin ja ministrite eraelu

Valik ajalehesõnumeid 1920. aastatest: ajast mil rahvas oli veel rõõmus, politseinikud otsusekindlad, lehemehed elulähedased ning isikuandmete kaitse seadusest polnud keegi kuulnudki.

Vargad

13. skp olid vargad Suure-Patarei tänaval Konst. Detersi Šokolaaditööstusse sisse murdnud ja ära viinud 4 puuda šokolaadi 90 000 marga väärtuses. Kriminaalpolitseil on korda läinud varguse toimepanijaid Nikolai Metstakki ja Johannes Vaherit tabada ja neilt šokolaadi kätte saada.

(Vaba Maa, 18.12.1923)

Pühade-eelne vaikus Tartu ärides

Pühade-eelne kauplemine Tartu ärides ei näi kuigi elav olevat. Rohkem elavust paistab silma pudu- ja koloniaalkauba ärides, mänguasjade kauplustes ning osalt ka riideärides, kuna raamatukauplustes tegevus koguni väike on.

Ärimehed kurdavad pühade-eelse vähese tegevuse üle, mis endiste aastate omast kaugele taha jääb. Nagu näha, annab viimasel ajal tõusnud elukallidus ennast juba tunda, et palgaliste ostujõud on vähemaks jäänud.

(Vaba Maa, 23.12.1923)

Jõulumehelik heldus joodikutele

Jõulu pühade ajal on tänavalt 26 joobnud isikut arestimajja paigutatud. Nende arv on sellepärast väikene, et politsei jõulupühade kui erakorralise aja tõttu joodikutele kergendusi teinud on ja viimaseid, kes veel vähegi vaiksemalt ennast tänaval üleval pidanud, vabalt oma teed minna lasknud.

Kuuldavasti oldud arvamisel, et kui kõik tänavail tuigerdajad arestimajja paigutada, siis seal selleks ruumi ei oleks jätkunud.

(Vaba Maa, 28.12.1923)

Kui autojuhid kihla vedasid

Pühapäeval kella poole 3 ajal kihutas auto nr. 2341 umbes 40-kilomeetrilise kiirusega linnast Kadrioru poole. Peal istusid 4–5 sõitjat meesterahvast.

Terase ja Vilmsi tänava nurgal seisev kordnik andis autojuhile märku, et see auto peataks ja ette näitaks sõiduloa. Autojuht – Ed. Otsmann ütles aga sellest ära.

Kui nüüd kordnik auto porilauale astus ja juhti endaga jaoskonda kaasa kutsus, ei mõelnudki Otsmann tema käsku täita, vaid kihutas täie kiiruse juures Pirita poole, viies kaasa ka kordniku. Nii vuras masin kuni T.J.K. jalgpalli platsini, alles siin läks kordnikul korda auto vägivaldselt seisma panna.

Korrates siin oma ettepanekut – jaoskonda kaasa tulla, ütles juht Otsmann sellest jällegi ära ega näidanud ka sõiduluba ette.

Siin sai üks sõitjatest isegi sellega hakkama, et katsus kordnikku porilaualt maha tõugata. Tekkis vaielus. Auto ümber kogus hulk uudishimulisi.

Oli heitlus juba tükk aega kestnud, tulid mõned uudishimulised veendumusele, et nägelemine kordniku “lüüasaamisega” lõpeb. Keegi jooksis telefoni juurde ja teatas loost politsei 2. jaoskonda.

Nüüd tulid veel kolm meest komissariga eesotsas kohale. Ka see ei näinud mõjuma. Lõpuks läks aga politseinikkudel siiski korda autot ühes selle juhi ja sõitjatega jaoskonda toimetada. Nüüd tähendas autojuht Otsmann, et olla varaste sekka sattunud, pidas ennast ühes kaaslastega väga sõjakalt ülal ja tõrkus ka siin sõiduluba ette näitamast. See saadi temalt kätte vägivallaga.

Politsei võttis sõiduloa Otsmannilt ära ja saatis selle linna ehitusosakonnale seisukoha võtmiseks edasi. Nagu jaoskonnas selgus, olid Otsmannil kaaslasteks – Oskar Allik, A. Jaworsch, M. Jansen, Ed. Treimann, Johannes Ivanovitš ja Anatoli Albert. Nad olid kõik viinastanud.

Edasi selgus, et kogu see skandaal oli sama päeva hommikuse võidusõidu tagatipp. Autojuht Allik ja Otsmann olid kihla vedanud masinate kiiruse peale. Auhinnaks olnud, nagu kuulda, 5000 marka. Sõidetud Tallinnast Nõmmele. Võitnud Allik. Ta pole ka kade mees olnud ja teinud saadud “auhinna” viinaks.

Sõites sooja peadega Nõmmelt linna tagasi, nõudnud võidusõit omale ohvri. Nimelt kihutanud auto nr. 2341 E Pärnu maan­teel 22-aastasele naisterahvale Anta Pennole teel seljatagant peale ja paisanud Penno raskesti põrutatult ja käest vigastatult tee kõrvale lumehange. Nii siis tõi tühine võidusõit asjaosalistele mitu sekeldust kaela, mis nüüd kohtu lahendada lähevad.

(Vaba Maa, 20.12.1927)

Sool kõnniteel

Esmaspäeval tehti protokoll Dunkri tän 13 elutseva Pauline G. peale, kes lume sulatamiseks soola kõnniteele puistas.

(Vaba Maa, 20.12.1927)

Lööming mehe kallikese korteris

Liivamäe tänaval elutsev Aliide B. kaebas politseile, et tema mees Paul B. on teda peksnud.

Naine jutustab, et mees “armunud” Jakobi tänaval elutsevasse preilisse. Ta läinud preili korterisse meest otsima ja sattunud seal preiliga sõnavahetusesse.

Äkitselt ilmunud otsitav mees, kes “uue pruudi” sängi all varjul olnud, lagedale ja löönud temale hoobi pähe. Naine palub meest karistada.

(Vaba Maa, 20.12.1927)

Villu lõi tooliga pähe

Hans Nieländer kaebas politseile, et keegi Villu nimeline isik löönud temale tooliga pähe. Lööming olnud “Tulitõrje kodus”.

(Vaba Maa, 24.12.1927)

Ka meie ministrid puhkasid

Jõulud on meil ju suurelt osalt kodused pühad; istutakse omaste keskel soojas toas jõulukuuse all, lauldakse jõululaulusid, jagatakse kingitusi, krõpsutatakse piparkooke ja pähklaid süüa ja vaadatakse akna veerel, kuidas väljas pehmet lund maha vajub.

Nii ei võtnud Riigivanem [Jaan Tõnisson] mingisuguseid külalisi vastu. Väiksemad lapsed, kes veel Tartus olid, tulid tal enne pühi Tallinna ning nii oli terve perekond vaikselt koos. Ainult teisel pühal viitis Riigivanem peale lõunat paar tundi teedeminister Keremi juures Järvel.

Samuti kodus oli Riigikogu esimees Einbund. Teisel pühal tuli siiski mõte Arukülla sõita, kust eile õhtul tagasi jõudis.

Ministrid langesid elukoha vahetamise suhtes just kaheks – viis ministrit jäid Tallinna, viis sõitsid aga minema – maale.

Nii võis põllutööministrit Kösterit juba reede õhtupoolikuse rongiga Virumaa poole sõitmas näha. Tal seal oma talu ja kõik.

Haridusminister Mõttus tüüris hoopis teise vabariigi piiri äärde – Valgamaale; tal on Läti keel suus ja ajab meie liitlastega üle piiri vahel juttugi.

Siseminister Hünerson kõndis lapsukesega Tartu peal, käis isegi Raadi mõisa pargis. Perekond elab tal ju ikka veel vana äiapapa Ruusi juures Lossi uulitsas.

Vabariigi valitsuse kõige noorem liige töö-hoolekandeminister Soonberg sõitis abikaasa ja tütrega laupäeval Elvasse, ka oma talusse.

Kõige paremini läks aga vist küll kaubandus-tööstusministril Holbergil. Nii kui oma kodukohta Petserimaale, Laurasse tuli, nii võtsid “pritsumehed” teda muusikaga vastu, auväravgi oli üles ehitatud.

Tallinna jäänutest peab vist küll kõigepealt kõnelema välisministrist. On ta ju tseremoniidega päris läbi imbunud – ameti järele. Aga temagi pühad olid kodused, möödusid jõulukuuse all.

Kiita ei olnud asjad sõjaministril Reekil. Pühade laupäeval kella 2 ajal istus ta veel Pagari tänaval staabis, suur paberite hulk laual. Sõjaministeeriumi eelarvet oli komisjon niivõrd puistanud, et selle kallal tööd jatkus kaks pool päeva veel teisel ja kolmandalgi pühal.

Ka kohtuminister Kalbus küürutas kogu pühad paberie üle – uuris armuandmise palveid.

Kohutava jõuküllusega ilmus teedeminister Kerem pühade ajal toast välja, haaras lumelabida kätte ja vehkis pea rinnuni ulatavasse lumme niisuguse teeraa sisse, et lust kõndida. Siis läks uuesti sooja tuppa. “Mina olid muud kui kodus ja puhkasin,” ütles meile rahaminister Teetsov. Ei olnud ta kusagil käinud ega kedagi vastu võtnud. “Oli päris mõnus olla,” arvas ta.

(Vaba Maa, 28.12.1927)

Üliõpilane, pasun ja politsei

Üliõpilane Alfred T. läks kolmanda püha õhtul lõbusõidule, kaasasõitjateks olid kaks daami. Et sõit meeleolurikkam oleks, võttis üliõpilane tuttavalt autojuhilt signaalpasuna kaasa ja andis sellega reel “kontserti”.

Jõudes Paldiski maanteel politsei vahipostini, pidas kordnik lõbusõitjad kinni. Selgus, et signaal on ilus, kuid see sarnaneb tulekahju märguandele ja tekitab rahva keskel asjata ärevust.

Politseinik palus häälitsemist lõpetada. Nähtavasti ei võtnud aga värvikandja politsei hoiatusi küllalt tõsiselt ja jatkas puhumist. See sai temale saatuslikuks. Kordnik pidas lõbusõitjad teist korda kinni, kuid nüüd juba hoopis kurjemalt, mees istus lõbusõitjate reele ja toimetas nad politsei jaoskonda. Kuuldavasti läheb lugu kohtu lahendada.

(Vaba Maa, 29.12.1927)

Viie marga eest kompvekke

Edgar Saagi laps ostnud Kullasepa tänava nurgalt Aliide Reinthali poest viie marga eest kompvekke, millede söömise järele ta haigeks jäänud. Nüüd süüdistatakse Rein­thali kõlbmata toiduainete müümise pärast.

Kuid kohtus jäi selgumata, kas kompvekid lapse haigeks teinud või mõni muu asi ja kas need kompvekid just Reinthali juurest ostetud. Kohtunik mõistnud Rein­thali õigeks.

(Vaba Maa, 30.12.1927)

Konduktor, Püss ja briljandid

Adolf Püss leidis elektritrammilt briljantidega kaunistatud kuldsõrmuse. Ta tahtis sõrmust kaasa võtta, kuid konduktor võttis selle temalt ära. Püss ei jäänud sellega rahule, ta leidis, et siin omavoliga tegemist on ja pööras politsei poole palvega, et see konduktori omavoli pärast vastutusele võtaks.

(Vaba Maa, 30.12.1927)