23.12.2011, 09:00
Jõulud Stalini riigis – kas kommunistide ajutine leebus?
Millegipärast lubas Nõukogude võim okupeeritud Eestis paaril sõjajärgsel aastal üsna avalikult jõulupühi tähistada.
FOTO:
1945. aasta 22. detsembri Rahva Hääle esiküljel torkab silma väike, kuid õhevil teade. Sõnum kannab pealkirja “ENSV Rahvakomissaride Nõukogus” ning koosneb vaid ühest lausest: “Vastu tulles töötajate soovidele ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsustas viia pühapäeva 23. detsembri pealt üle 25. detsembri peale. (ETA)” Sõna “jõulud” ei mainita ei kõnealuses ega järgnevais lehenumbreis kordagi, ka kujunduses pole mingit viidet jõulupühadele. Ent inimestele, kes mäletavad jõulude äärmuslikku mahavaikimist veel 1980. aastatelgi, tuleb üllatusena fakt, et paaril sõjajärgsel aastal oli esimene jõulupüha Eesti NSVs vaba päev. Stalinistlikus Eestis lindpriina külast külla rännanud literaat Jaan Roos kirjutas 1944. aasta jõululaupäeva õhtul oma päevikusse: “Jõulud tulevad õigete jõuludena. Ei suuda neid takistada ei kommunistid, ei lörtsiilm. Mõlemad jäävad tänavu alla. Ka kommunistid andsid viimasel hetkel järele ja tunnistasid jõulud pühadeks.” Roos veetis need pühad Põltsamaa kandis oma õe pool ning kirjeldab jõululaupäeva õhtu meeleolu: “On juba ammu pime, kui tulen õe koju. Siin on jõulupuu juba ehitud ja küünaldatud ning ootab põlemapanemist. Varsti pannakse küünlad põlema ja jõuluõhtu on haripunktis. Lauldakse jõuluhümni “Ma tulen taevast ülevalt”. Inglise ja Ameerika saated annavad edasi kauneid ja sügavaid jõulumõtteid.”