Jüri Ehasalu on Maalehega lähemalt seotud 1989. aastast, kui ta pälvis artiklite eest Maalehe aastapreemia. Toona iseloomustati laureaati kui erksa närviga meest, kes võtab lehes tihti sõna.

Muide, samal aastal said Maalehe laureaadiks ka kaks hilisemat ministrit − Marju Lauristin ja Jaan Leetsar, samuti Harald Tillemann, kes tõi välja kodanike komitee idee ja Eesti kodanike registreerimise mõtte.

Teenetemärgiga lehemees

Kaiu kolhoosi juristiharidusega aseesimees Jüri Ehasalu kutsuti maarahva lehte edaspidi ka juriidilistes küsimustes toetama, ta asus 1989. aastal tööle Maalehe õigusnõunikuna.

Kui Maaleht 1991. aastal oma töötajatele erastati, sai Ehasalust ASi Maaleht juhatuse liige, 1995. aastast nõukogu esimees – seda ametit pidas ta aastani 2008.

2003 pälvis Jüri Ehasalu Valgetähe IV klassi teenetemärgi ajakirjanduse edendamise eest.

Ehkki Maaleht müüdi üle kuue aasta tagasi Ekspress Grupile, tunneb Ehasalu siiani huvi lehe käekäigu vastu, soovitab põnevaid isikuid, keda võiks intervjueerida, räägib ajaloost seiku, millest noorematel lehetegijatel aimugi pole ja kirjutab vahel ise mõne artikli.

Lustaka jutustaja ja kirjutajana on Ehasalu otsekui elav entsüklopeedia, kes pillab lugusid kunagisest kolhoosi- ja parteiajast, kus puändiga loo keskmes on alati mõni tuntud tegelane. Mitmedki sellised lood on jõudnud ka lehte.

Nii võibki tõdeda, et paarkümmend aastat seotust Maalehega polnud sellele mehele lihtsalt veel üks amet – sest mõjukaid ameteid ja tegemisi on tal olnud palju.

Näiteks on Ehasalu olnud ASi Eesti Post nõukogu esimees, Silberauto Eesti ASi nõukogu esimees, praegu on ta Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse aseesimees, SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees, mitme ettevõtte juhatuse liige.

Oma 50. sünnipäeva künnisel, nägi ta Maalehe põhiväärtusi nii: “Kõigepealt avatus erinevatele arvamustele. Suunaks peaks edaspidigi olema lihtne inimene, tema mured, probleemid, tema elu kui ajalehele oluline ja esmatähtis teema.”

Veel on Ehasalule tähtsad asjatundlikkus ning oma lugejate huvide, hoiakute mõistmine, lugupidamine inimesest. “Maaleht on püüdnud hoiduda inimestele haiget tegemast, neid solvamast,” hindas ta.

Rahvas kui kõrgeim ülemus

Maalehe 25. sünnipäevaks välja antud kogumikus “Neljapäeval näeme” nendib selleks ajaks juba endine nõukogu esimees aga järgmist: “Maalehe kõige kõrgemaks ülemuseks pole ei nõukogu esimees, peatoimetaja ega vastutav väljaandja. Pole ka parteiboss ega riigiisa, peenelt lõhnastatud ja kallilt lipsustatud eurohärrast rääkimata. See on Maalehe lugeja, kelle iganeljapäevastest otsustest oleneb väga palju.”

Ehasalu hinnangul on kõrge ülemus Maalehega jätkuvalt rahul. “Endiselt korralik trükiarv on selle kõige paremaks kinnituseks,” kirjutas ta.

Veel avaldas endine nõukogu esimees raamatus lootust, et “ka järgmise veerandsaja möödudes on meie peredes ikka leib laual ja pole võimatu, et leht selle kõrval on jätkuvalt Maaleht”.

Jüri Ehasalu õnnitleb sünnipäeva puhul Maalehe pere.

Jüri Ehasalu on oma juubelipäeval Lõuna-Karjalas koos lähimate sugulastega ja palub tänada kõiki, kes talle häid soove saatsid.