Jüri Toomepuu: Ma ei vaata venelasi läbi kuulipildujasihiku, kuni nad meid ei ründa

 (38)
TÄISMAHUS
Jüri Toomepuu: Ma ei vaata venelasi läbi kuulipildujasihiku, kuni nad meid ei ründa
Korporatsiooni Sakala 100. sünnipäeval käinud ja rahvusvahelisel militaarkonverentsil Tartus teadusliku ettekande pidanud Jüri Toomepuu ütles, et ei tahaks enam Eestis elada, sest ei suuda taluda siin valitsevat korruptsiooni. Foto: Raivo Tasso

Paarkümmend aastat tagasi soovis Jüri Toomepuu teha Arnold Rüütlist eksiilvalitsuse abiga Eesti esimese presidendi. Nüüd, Ameerikasse taandununa, on ta siinse eluga endiselt hästi kursis ning lajatab selle kohta hinnanguid Korea ja Vietnami sõja veterani kartmatusega.

Miks te elate taas Ameerika Ühendriikides?

Ma ei suuda taluda olukorda, kus võimukandjad on viinud eestluse hävingu lävele. Ma ei suuda taluda seda korruptsiooni, mis valitseb Eestis. Ka Illinoisi osariigis, kus ma elan, leidub ohtralt korrumpeerinud poliitikuid. Aga Eestis on see hoopis teisel skaalal.

Hiljuti mõisteti endine kuberner Ryan kuueks aastaks vangi. Ta oli aidanud sõpradel ja partei rahastajatel seadusi eirates riigihankeid saada. See, mille eest ta kuueks aastaks vangi läks, on Eestis nii igapäevane, et ei ületa isegi uudiskünnist.

 Mis teeb mehest hea sõduri?

Kõige tähtsam on intelligentsus.

Öeldakse, et kui mujale ei kõlba, siis sõduriks ikka kõlbad?

Rumal ütlus. Seos sõduri intelligentsuse ja lahingu resultaadi vahel on tohutu suur. Ameerikas oli "Projekt 100 000", mille käigus võeti kaitseväkke 340 000 madala intelligentsiga inimest.

Arvati, et hea treeningusüsteemi läbimisel saavad neist kõikidest head sõdurid. Meestele anti erinevate tööülesannete näol 849 testi.

Mis selgus?

Ainult munapudru tegemisel ei leitud statistiliselt suurt vahet andekate ja vähemandekate vahel. Kui kokk oskas muna katki lüüa ja selle täägiga segamini peksta, oligi munapuder valmis.

Küll aga täheldati suurt vahet moosipiruka valmistamisel ja kõigi teiste 847 tööülesande täitmisel. Mida keerulisem ülesanne, seda tugevam on seos intelligentsusega.

Teise maailmasõja ajal olid hävituslennuki piloodi juhtnöörid kirjas 65 leheküljel.1972. aastal oli hävitaja F14 jaoks juba üle 300 000 lehekülje.

Võin endise lendurina kinnitada - kui neid ei osata õigesti kasutada, kukub lennuk alla. Praegu on vaja kaitseväkke andekaid inimesi rohkem kui kunagi varem.

  Kuidas Eesti kaitseväes lood on?

Kahjuks ei ole praegu Eestis kasutusel ühtegi vaimsete võimete testi, mille alusel oleks võimalik valida kutsealuste hulgast kõige andekamad ja määrata nad täitma kohustusi, milleks nad kõige paremini sobivad.

  Kas nii jääbki?

Õnneks on viimastel aastatel asunud meie riigikaitset juhtima andekad inimesed, kes tunnistavad ausalt probleeme. Näib, et nad on valmis täbarat olukorda parandama.

Tartus aset leidnud Rahvusvahelisel Kaitsevägede Testimise Ühingu konverentsil tegin ettepaneku kõikidel uutel NATO riikidel valmistada endi kaitsejõududele testide kogumikud, mis põhinevad vastavatel USA kauaaegselt kasutatud, teaduslikult tõestatud testidel.

Praegu, kui poistel ei ole tööd ja kaitseväkke astumise soovijaid on palju, oleks suurepärane võimalus teha valik kõige paremate hulgast.

Kui kõrge teie enda IQ on?

Ei mäleta, mis mu testide täpsed tulemused olid, aga ma asutasin kunagi Eestis Mensa grupi, kuhu võivad kuuluda need, kelle testi tulemused on kõige kõrgema kahe sajandiku hulgas.

Kunagi ammu tegelesin ka alagrupis, kuhu kuuluvad need, kes on kõige kõrgema kahe tuhandiku hulgas. 

Paarkümmend aastat tagasi tulite Eestisse eksiilvalitsuse sõjaministrina?

Eesmärk oli taastada Eesti Vabariik eksiilvalitsuse kaudu. Tahtsime tuua siia Rootsist Heinrich Margi. Kaitseliit oleks olnud tal laeval vastas.

Mark oleks deklareerinud, et eksiilvalitsus annab võimu üle ja määranud Arnold Rüütli peaministriks presidendi ülesannetes. Tema oleks pärast seda valitsuse ametisse määranud.

Algul oli see ka Eesti Kongressi seisukoht. Siis toimus kannapööre, kongressi juhid ei soovinud enam õigusjärgsuse alusel Eesti Vabariiki taastada. Küllap arvasid, et saavad ise võimule. Kongressi juhid osutusid liiga saamatuteks, et Eesti Vabariik õigusjärgselt ja tõeliselt taastada.

  Te olite Kaitseliidu taassünni juures?

Jah. Pidasime koosolekuid metsataludes. Kaitseliidu ülem oli tollal Kalle Eller. Esitasin ta koloneli aukraadi saamiseks, mille Heinrich Mark talle ka omistas.

Loe veel

Kuigi taastatud Eesti Vabariik tunnustas eksiilvalitsust ja võttis kasutusele seadusi, mida Mark oli dekreediga kehtestanud, tühistas Lennart Meri kõik aukraadid, mis olid Kaitseliidu taastamiseks vajalikud.

Teie andsite kaitseliitlastele ka esimesed pärastsõjaaegsed kotkaristid?

See oli ajal, kui OMON liikus Eesti poole. Arnold Rüütel korraldas Kadrioru lossis autasustamistseremoonia. Mehed rivistati üles. Neid oli 15-20. Mina pidasin kõne. Rüütel ja Kaitseliidu tollane ülem Kalle Eller seisid mu kõrval.

Ma olin kõne varem valmis kirjutanud. Mainisin selles ka Stalini röövlivägesid. Rüütli abiline Daniel Märtmaa ütles, et nii ei tohi öelda. Ta oli üles kasvatatud arusaamas, et oli suur Isamaasõda. Meie vabadusvõitlejaid, keda ma kiitsin, pidas ta ilmselt koguni vaenlasteks.

Aga kotkariste ma kaitseliitlastele andsin. Täpsemalt kotkaristi tunnistused, kotkariste endid ei olnud olemas, igaüks sai vaid paberi. Selle eest väärib Rüütel tunnustust.

  Millal mehed kotkaristi  kätte said?

Mitte kunagi. Lennart Meri neid ei tunnistanud. Samuti nagu sõjaväelisi aukraade, mida eksiilvalitsuse juht Heinrich Mark kaitseliitlastele andis. Aga selle üle ma ei imesta. Meri oli ju eluaegne KGB agent.

Ma püüan oma pooleli oleva raamatu "Eesti lähiajaloo põhiprobleemid" viimases peatükis analüüsida, miks paljud sellest ei hooli.

Mis need põhiprobleemid teie hinnangul on?

Number üks on rahvastikuprobleem. Teine on Eesti riigiõigusetus, kolmas riigikaitsetus.

  Miks te tulite Eesti poliitikasse?

Mu isa oli 16aastane, kui võttis toanurgast püssi ja läks oma ema õnnistuse saatel Vabadussõtta. Mina sündisin Taari talu saunas, Väikese Emajõe kaldal, Tõlliste vallas. Kuigi ma olen näinud paljut, mida peetakse maailma kõige kaunimaks ja vaatamisväärsemaks, on mu kõige kaunimad mälestused siiski sünnipaiga kaskedega tikitud aasadest. Olen tänulik vanematele, et nad kasvatasid mind Vabadussõja, sünnimaa armastuse ja aususe vaimus.

See, et ma läksin Korea ja Vietnami sõjas vabatahtlikult relvaga kommunismi vastu võitlema, see, et ma ütlesin oma töökoha üles niipea, kui osutus võimalikuks tulla tagasi kodumaale, oli minusse lapsepõlvest programmeeritud.

  Millisena kujutasite ette Eesti tulevikku?

Sellisena nagu mu rahvuskaaslased, kes seisid Balti ketis. Sellisena nagu need, keda inspireeris Tõnis Mägi, kui ta laulis: "On koit, kuninglik loit, valguse võit äratab maa." Sellisena nagu need, kes andsid valimisvõidu "Isamaa" parteile, mis lubas Eesti rahvusriigina säilitada, saavutada kontrolli piiride üle, muuta kodakondsusseaduse rangemaks, käivitada põhjaliku remigratsiooni ja dekoloniseerimise programmi, vältida nõukogulikku mentaliteeti kaitsejõududes, viia läbi suurettevõtete müügi avalikel oksjonitel.

  Kui palju vastab tänane Eesti teie toonastele unistustele? Mis on põhilised erinevused?

Kõik, mida oli lubanud võimule saanud Laari valitsus, jäi teostamata. Nii põhjalikult kui Laar ja "Isamaa" ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus.

Kõige saatuslikum viga oli Laari esimese valitsuse tahtmatus nõuda Genfi konventsiooni alusel okupatsioonivõimude poolt Eestisse asustatud tsiviilisikute, sõjaväelaste ja julgeolekutöötajate lahkumist.

Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks. See pühkis rahvale prügi silma. Kui ma esitasin Riigikogus seaduseelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks saada ainult neil, kes on saabunud siia Eesti Vabariigi loal, nagu see on tavaks teistes riikides, hääletasid selle menetlusest välja nii laarlased kui savisaarlased.

Te vaatate venelasi üksnes läbi kuulipildujasihiku?

Kaugel sellest. Olen pigem russofiil. Mulle meeldib vene klassikaline kirjandus ja muud kunstiharud.

Mu russofiilia on aga suunatud peamiselt nendele venelastele, kes elavad oma suurel ja laial kodumaal ja viljelevad seal kultuuri, arendavad majandust ja juurutavad sellist demokraatiat, mis lubab neil endil ja kõikidel naabritel hirmu tundmata elada.

Ma lausa armastaksin neid venelasi, kes järgiksid Putini ukaasi, mis kutsus rahvuskaaslasi päriskodumaale naasma.

Mulle ei meeldi need venelased, kes usuvad, et Eesti Vabariik astus vabatahtlikult Nõukogude Liitu, et Stalin on Eesti vabastanud, et Eestit okupeerima saadetutel ja nende järglastel pole vaja olla lojaalne oma praegusele kodumaale või et Eestis elades ei ole vaja eesti keelega hakkama saada.

Putinit, kes lubas nõukogude impeeriumi hiilguse taastada, on grusiinidel, eestlastel ja teistel varem okupeeritud rahvastel põhjust karta.

Ma olen valmis läbi kuulipildujasihiku tegelema nendega, kes üritavad meid uuesti anastada. Sel juhul tahaksin juhtida pataljoni, mis koosneb mu enda valitud andekatest poistest. Sellega oleksin valmis astuma ükskõik millise Vene diviisi vastu. Olen kindel, võitjaks jääksime meie.

  Mittekodanikud saavad praegu küll kohalikke volikogusid valida, ise sinna kandideerida paraku ei saa. On selline "pooleldi rase olemine" õiglane?

Sellise rasedusastme peaks täielikult välistama. Meil ei ole vajalik lubada inimestel, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, siin valida. Kui me tahame hoiduda Eesti Vabariigi pealinna, Kalevite kantsi, muutmisest venelaste pärusmaaks, on ülim aeg muuta meie vigane ja äärmiselt vilets põhiseadus, mis seda lubab.

  Kas te arvate, et põhiseadust on võimalik muuta?

Vaevalt et põhiseadust on võimalik muuta kehtiva põhiseaduse sätete alusel, selleks ei ole ühtegi pretsedenti.

Kui kunagine Eesti Kodanike Liit kogus rohkem kui 10 000 vajalikku allkirja põhiseaduse kiireloomuliseks muudatuseks ja nõudis selleks ettenähtud rahva hääletust, lubas Riigikogu juhatus allkirjapakid ahju ajada.

Küll on meil kaks pretsedenti uue põhiseaduse sätestamiseks rahvahääletusega - aastatel 1933 ja 1992.

Sobiv põhiseadus ja sellega kaasnev valimisseadus on varnast võtta. Selleks on 1933. aasta rahvahääletusel suure häälteenamusega vastu võetud Vabadussõjalaste põhiseadus, mida on võimalik enne hääletust ajakohastada.

Usun, et rahva enamus soovib presidenti ise valida, eriti nüüd, kus praegune on suutnud enda ebapopulaarseks muuta.

Kui rahval oleks see õigus, kerkiksid esile hoopis teistlaadi kandidaadid ja saaksime lõpuks ometi riigipea, kes suudaks rahvast ühendada.

Rõhuv enamus eestlastest soovib kehtestada majoritaarset isikuvalimist. Kui nad annavad oma hääle Juhanile, siis tahavad nad, et see läheks Juhanile, mitte partei nimekirja kaudu Jaanile või koguni Ivanile.

Rahva enamus ei poolda juba ammu ühtegi praegust parteid. Parteisid pooldab peamiselt ainult see ametnikekari, kelle töökoht parteist sõltub.

Kas tänane Eesti on iseseisev ja suveräänne riik?

Kindlasti iseseisev ja suveräänne. Kahjuks ei ole meie kodumaa aga õigusriik. Rahva seas tekitab suurt ja õigustatut pahameelt arusaam, et meie võimukandjad ei hooli eriti põhiseadusest ega seadustest, kui need on vastuolus nende isiklike huvidega. Sellised põhiseaduse rikkumised on peaaegu täielikult hävitanud riigi õigusliku aluse.

Suurem osa meie seadustest on õigustühised, sest need on teinud inimesed,  kes ei olnud seaduse sätestamise ajal Riigikogu liikmed.

  Mida te silmas peate?

Põhiseaduse paragrahv 63 kehtestab kategoorilise nõude, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Paragrahv 64 ütleb aga, et Riigikogu liikme  volitused lõpevad enne tähtaega tema asumisega mõnda teise riigiametisse. Ometi on Riigikogu saalis viibinud esimesest pärastsõjaaegsest koosseisust alates põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse vastaselt hulk inimesi, kes on ametis riigi äriühingute nõukogudes, aga teesklevad, et nad on samaaegselt ka Riigikogu liikmed.

Need seaduserikkujad kasseerivad samaaegselt palka ja hüvitisi mitmest riigiametist ja teevad koguni seadusi, mis on seetõttu ju õigustühised. Riigikohus kinnitas juba 1994. aastal, kui ma selle probleemi tõstatasin, et riigi äriühingute nõukogudes teenimine on riigiamet.

Õiguskantsler Jõks nõudis korduvalt sellise olukorra lõpetamist, selle asemel lõpetasid riigikogulased  tema ametiaja. Kurb on ka, et kõik meie valijameeste poolt ametisse määratud presidendid on põhiseadust eirates õigustühised seadused kinnitanud.

Loodan väga, et mõned noored ausad juristid hakkavad õigustühiseid seadusi Eesti kohtutes, ja kui see ei aita, siis Euroopa kohtus vaidlustama.

On see juhus, et vahepeal olid kõik Balti riikide presidendid USA päritolu?

See ei olnud juhus. Rahval oli põhjust neid rohkem usaldada kui värvi muutnud "endiseid".

Eestlased demonstreerisid võimsa laulva revolutsiooniga, et nad ei sallinud okupatsiooni, okupeerijaid ega okupeerijate käsilasi. Ka eestlastel oli villand "endistest".

Kuid Eestis oskasid nood osavamalt oma huvisid kaitsta. Juba enne valimisi õnnestus seda teha uue põhiseaduse vastuvõtmisega, mille rakendusseadus jättis kehtima Nõukogude Liidu seadused. See tegi raskeks, kuigi mitte võimatuks, okupatsiooniaegsete kurjategijate karistamise. Võimatuks tegi selle hilisem omasuguste paigutamine võtmepositsioonidesse.

Eestis on ikka veel võimul okupatsiooniaegsed tegelased. Nad on nii headeks tuulelippudeks arenenud, et suudavad ülihästi rahvuslust teeselda.

Eesti sai aga USAs elanud presidendi alles siis, kui too oli jõudnud "oma poisiks" saada.

Kes oleks olnud putšistide võidu korral Eesti "kindralkuberneriks"?

Lennart Meri, kelle tihedaid sidemeid okupatsioonivõimude julgeoleku struktuuridega on hästi dokumenteerinud Virkko Lepassalu oma raamatus "Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest."

Kas Eestis oleks võimalik, et mitte-eestlane saab presidendiks?

Kui Eesti rahvastiku trend kulgeb samas suunas ja sama tempoga ning jätkub helde kodakondsuse jagamine venelastele, saab mitte väga kauges tulevikus Eesti Vabariigi presidendiks venelane.  Aga see ei oleks paralleel Obamaga, sest USAs ei ole mustanahalised enamuses.

Kümme aastat tagasi vaidlesin Endel Lippmaaga. Lippmaa ütles, et Savisaar on omadega läbi. Savisaar on tuleviku mees, ütlesin mina. Venelaste osatähtsus kasvab valijate seas iga päevaga.

Kui 1992.aasta Riigikogu valimistel osales 678 570 inimest, siis 2007. aastal juba 896 704. Kuna eestlaste arv vähenes nende aastate jooksul negatiivse iibe ja väljarände tõttu, selgitab registreerinute arvu suurenemist ainult vene valijate proportsiooni kasv.

Miks muulased, isegi kui neil on taskus Eesti Vabariigi pass ja riigikeel suus, pole riigiametites kuigi kõrgele tõusnud?

Kui Savisaar võimule pääseb, oleks palju venelasi võimutipus.

 Mida tuleks muulastega teha?

Me vajame remigratsiooniprogrammi rohkem kui integratsiooniprogrammi. Praegu oleks isegi vajalik järgida vana sõdurilaulu refrääni: "Välja, välja vabariigist need, kes söövad eesti leiba ega räägi eesti keelt!"

 Veelgi tähtsam oleks lahti saada nendest, kes söövad eesti leiba ja hammustavad kätt, mis neid toidab. Selliste hulka kuuluvad peale rüüstajate ka vene rahvusest kurjategijad, kes moodustavad enamuse kõikidest meie vahialustest.

Vanglas ülalpeetav maksab maksumaksjatele rohkem kui pensionär. Miks ei võiks seadustada kurjategijate võimalust vanglast vabanemiseks, kui nad on nõus Eestist lahkuma. See piiraks kuritegevust, tõstaks eestlaste proportsiooni elanikkonnas ja säästaks palju raha.

Kas teil on olnud vene pruut?

Ei ole. Aga see küsimus tekitab mõtte, et võiksime jätta mõned andekad ja kaunid, eesti keelt hästi valdavad vene tütarlapsed siia. Kes teab, mis võib elus sulle või mulle osaks saada.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare