14.02.2019, 00:00
Ka kvantosakestel on põhjust sõbrapäeva tähistada: tontlik kaugmõju võib suunata elu arengut
Tontlik kaugmõju – nõnda nimetas Albert Einstein kvantpõimumist, mis tagab kord oma saatust jaganud osakeste ühise oleku, ükskõik kui kaugele need teineteisest ka poleks kihutanud. Ta väitis, et kui osakesed on nõnda põimunud, siis peab kvantteooria olema vigane. Kuid nüüdseks on katseliselt tõestatud, et põimumine esineb.
FOTO:
Kord koos sündinud osakesed jagavad ka kaugele eraldunult ära, kui ühe olek muutub – siis muutub silmapilkselt ka teise olek. Ometi on looduses maksimaalne kiirus valguse kiirus. Kvantpõimumine pole seadus, vaid kvantmaailma avaldus nagu selle tõenäosuslikkus ja määramatuse printsiip. Nüüd püüavad teadlased leida kvantpõimumise ja elu olemuse omavahelist seost.