Käi saunas nagu lätlane: kuidas lõunanaabrid niiskes saunas närve puhkavad

 (14)

Käi saunas nagu lätlane: kuidas lõunanaabrid niiskes saunas närve puhkavad
Väike osa Läti saunameister Jurise varustusest.Foto: Madis Must

Lätlaste saunakultuur on läinud teist rada kui eestlaste oma. Mööda saunu müttavad saunameistrid, kes metsast taimi koguvad, rituaale läbi viivad ja üha uusi jüngreid koguvad. Kuidas teha sellist sauna nagu lätlased teevad?

Nii palju kui on Lätis saunikuid, on ka erinevaid lähenemisi ja võtteid, aga üldjoontes aetakse ikka sarnast niiske teraapilise sauna asja. Enamasti käiakse saunas muidugi ilma elukutselise saunameistri osavõtuta ja saunatarkuseid kasutatakse just nii palju, kui parajast aega, tuhinat ning võimalusi on.

“Saunakultuur on ilus. Sellest on kasu neljal moel, nii füüsilisel, vaimsel, emotsionaalsel kui hingelisel,“ räägib saunameister Vineta Saulīte, kes peab tähtsaks saunas õige atmosfääri loomist. "Igal juhul peab sauna tulema eesmärgiga. Igal saunatajal on see omasugune ja nad võivad selle vabalt ka enda teada hoida.”

Saulīte jutt vaimust, emotsioonist ja hingest võtab vahest kokku selle, mis püha saunakogemust otsivate lätlaste peades toimub, kui uuritakse, milline viht millist tervisenäitajat soodustab või mida peletab.

Praktilise poole pealt lähevad saunasaladusi teadvad lätlased esmalt leiliruumi profülaktiliselt, et keha soojusega harjuks. Esimese käigu võib ära teha siis, kui saun alles hakkab üles soojenema ja on ligikaudu 40-50 kraadi juures. Kümnest minutist piisab ning higistamiseks veel kindlasti ei lähe. Soojas ruumis avanevad poorid ja nahk hakkab "hingama".

Seotud lood:

Esimese soojendusele võib järgneda tund vahepidamist, kuigi nüüdsest tasub olla juba saunameeleolus ehk hakata end muust maailmast välja lülitama. Keeta võib näiteks mõnd taimeleotist kas kerisele viskamiseks või endale sissejoomiseks.

Varu aega, ära kiirusta. Kolm-neli tundi läheb kogu käimisele koos vahepealsete puhkustega julgelt, sest esiteks kannatab madalama kuumusega saunalaval kauem olla ja teiseks peab laskma aroomidel, temperatuurimuutustel ja mõnusal olemisel endale korralikult pähe hakata. Alkoholi enamasti abiks ei võeta, aga sõltub saunalisest.

Anna aega higil voolata

Järgmine lavalkäik tuleb juba tõsisem ning siinkohal tuleb higi välja meelitada. Eks lätlased viskavad ka vahel kõvasti leili, aga saunatargad kutsuvad siinkohal üles mõistlikkusele – järgi oma sisetunnet. Kui laval pole nii palav, saab seal kauem aega veeta ja see on ju toredam.

Vihtlema ära teisel lavalkäigul veel asu. Võid hoopis higi ja saunalõhnale lisaks aroome õhku tekitada, sest pea meeles – lätlaste saunas on keha puhtakspesemine kõige muu kõrval teisejärguline ja saab lõpuks nagunii tehtud.

Naudi niisama olemist. Vala taimeleotiseid kerisele või too lõhnavad vihad sauna, sest neid on lätlastel palju. Targad kasutavad oskuslikult kõiki puid ja taimi. Kerisele sobivat näiteks hästi visata vesi, kus on leotatud angervaksa või naistepuna.

Pärast teist lavaseanssi ära veel külma vette mine – see tuleb alles pärast vihtlemist, aga vihtlemiseni on ka veel aega. Eesruumis puhates vala ahnelt vett kõhtu ning manusta taimeteed. Mõtle oma elule, kehale, mõistusele, vaimule ja lätlastele. Kuula, mis sõber räägib.

Pärast korralikku kuumutamist võib protseduuritama hakata, kuigi selle sammu võib ka vahele jätta või juba pärast esimest, profülaktilist saunaskäiku. Määri enda peale mett, muda, savi või muid looduslikke vahendeid. Pese muda maha ja pane end vihtlemiseks valmis, ent pane tähele – see vihtlemine pole niisama naha nüpeldamine.

Kuidas leebelt vihelda?

Enne suurt vihtlemist koputavad lätlased tihti kuiva keha nuiadega läbi, et ammutada vibratsioonide teoreetiliselt positiivset mõju. Nuiad on kokku seotud kas bambuse- või pajuvitstest.

Kõige õigem on siis, kui keegi teine sind vihtleb. Viheldu peab lamama lavalaudadel. Ühe vihaga Läti saunas suurt midagi ära ei tee. Kolm võiks ikka olla – üks vihtleja mõlemas käes ja kolmas viheldava pea katmiseks, sest erinevatest okstest tehtud vihtade lõhnad on sauna üks mõnusaim osa.

Vihtleja alustagu tasa-tasa. Vehi kätega, aja sooja õhku ning vihalõhna ringi ja silita okstega lamajat. Teosammul võid jõudu lisada. Veri hakkab ka leebelt viheldud saades mööda sooni kiiremini voolama.

Aeg-ajalt tee viht märjaks ja raputa seda õhus, nii et lehed, okkad või õied lendavad, lõhn levib ja õhk saab niiskemaks.

Vihtle tunde järgi nii pikalt kui viheldatav talub. Vihaga mööda jalga varvasteni tõmmates võib lamaja ette kujutada, et varvastest tulevad kõik halvad mõtted välja. Sõrmeotste kaudu võib negatiivset samuti proovida välja vihelda.

Kui üks või mitu laval lamajat on töökalt vihtlejalt oma annuse kätte saanud, talutab vihtleja nad külma vette või duši alla. Suuremas veekogus on tavaks protseduuri nautinut veepinnal hõljutada. Pärast seda tuleks õnnelik saunanautija veel lavale viia, et väga hellalt veel vihtadega tema kohal vehelda ja ta uuesti üles soojendada.

Pärast sellise tähelepanu saamist on viheldu kuskil seitsmendas taevas ja vihtleja väsinud. Tuleb pool tunnikest oodata, enne kui vihtleja ise lavale lamada võib, et teine temalegi samaväärse vihaprotseduuri teeks.

Millist vihta valida?

Lätlased veavad sauna terve taimeriigi. Lihtne lähenemine on lihtsalt eri oksad ning taimed vihtadeks siduda, küll nad juba hästi lõhnavad, aga saunatark teab täpselt, mis kasu igast oksast sünnib.

Kadakas - Pimedal ajal sobib sauna hästi okaspuu, samuti mänd ja kuusk. Okkalised suvel võtvat, aga talvel andvat energiat. Peaksid kaitsema kurja eest. Pärast okkalise vihaga vihtlemist tasub nahk mõne pehmema lehtpuuvihaga üle käia.

Kask - Lõhn on joovastav ja viht on vastupidav. Puhastab, rahustab, parandab ainevahetust ja on kergelt antiseptiline. Vett, kus on kasevihta leotatud võib kasutada juuste loputamiseks või jalavanniks.

Tamm - Lehed kuumenevad ruttu ja lätlased ütlevad, et selle puu okstel on kõige tugevam energia. Pidavat mõtted klaariks lööma. Kui tunned, et hakkad haigeks jääma, siis ära seda pruugi, kuna tammeviht võimendavat põletikku ning depressiooni.

Pärn - Pehme viht, mis pähe panduna hoiab kuumuse eemal. Puhastab hästi nahka. Rahustab, on antiseptiline ja vähendab põletikku. Öeldakse, et võimendab veetlevust ja tekitab armastust.

Vaher - Laiad lehed on head leiliauru laiali lehvitamiseks. Rahustavad närvisüsteemi ja pehmendavad nahka. Öeldakse, et vaher annab tasakaalu ehk vähendab halba ja annab juurde head.

Haab - Antiseptiline ja aitab liigse higistamise vastu. Öeldakse, et puu on võtja, mitte andja - võtab ära näiteks halva energia.

Paju - Toniseerib ja parandab ainevahetust. Öeldakse, et sobib koos pärnaga rohkem naistele.

Võimalikke puid, põõsaid ja taimi, millest vihta siduda, on lõputult. Erinevatest taimedest kokku köidetud vihad sobivad oma lõhna tõttu kõige paremini viheldava pea peale või pea alla panemiseks.

Allikas: Läti Delfi

Üldiselt on soovitatav üht või mitut Läti saunikut ise kohata, et näha, mis subkultuur Lätis viimasel kümnendil saunakoolide tulekuga eriti aktiivseks on muutunud. Järgnevas videos näeb üht eriti lätilikku saunaskäiku:

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Unistuste ajalooõpik, mida sul kooliajal ei olnud! Kõige suurem EV100 raamat vaid 15,90 €. Telli ette SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare