Kaneelisaiad päästsid talupoe sulgemisest
Eelmise aasta kevadel Põlva äärelinnas avatud talupood oli mullu sügiseks hädas kundede vähenemisega. Poe perenaine Eve Veski mõtles, mida lisaks aiaviljale, moosidele-mahladele, jahudele, teesegudele, piima- ja lihatoodetele nii-öelda rosinaks pakkuda. Kaneelisaiad tundus tore mõte ja nii telliski ta linna teises servas asuva pagari käest saiakesi.
"Müüsin vaid viis kaneelisaia päevas," muigab naine nüüd. See-eest tekkis mõte, et miks mitte poe tagaruumides, kus seni küpsetati vaid leiba, hakata ka muid pagaritooteid tegema. Pärmitainas valmistati ise ja sinna pandi tavapärase margariini asemel ehtsat võid. Kaneeli- ja moonisaiadesse lisati aga ohtralt täidist. Ja lõhn, mis küpsetamise ajal poes levis, meelitas sõna otseses mõttes ostjad kohale.
"Algul naersime, et kui on saja saia päev, siis on hea päev. Nüüd on saja saia päev halb päev," räägib Eve Veski järjest kasvanud läbimüügist. Lisaks valmistatakse ka kooke, torte, küpsiseid ja vastavalt aastaajale selliseid küpsetisi, mida mujalt ei leia. Tänavuseks hitiks on olnud suvikõrvitsa-šokolaadikook, aga kevadel köitsid ostjate tähelepanu nõgesepirukad ja naadimuffinid.
"Inimestes tekitab kohe elevust, kui on midagi teistmoodi," ütleb hubase poe perenaine. Nüüdseks on kaupluse ühes otsas leidnud koha suur ovaalne laud koos pehme diivaniga, kus saab küpsetisi mekkida ja kohapeal valmistatud presskannukohvi või taimeteed peale rüübata. Eriti tänuväärne on see võimalus rongi ootajate jaoks, kellel on vaja aega parajaks teha. Pood asub ju otse raudteejaama vastas. Perenaine veeretab mõtteid lausa kohvikuosa suurendamisest.
Igal juhul aitasid kaneelisaiad talupoel püsima jääda ja mitmele naisele töökoha säilitada. "Meie endi jaoks on see teine kodu, kuna veedame siin niivõrd palju aega ja oleme siia oma hinge pannud," ütleb Eve Veski, kes hakkas poodi pidama seetõttu, et ei tahtnud enam oma kolme lapse kõrvalt 50 km kaugusele Otepääle tööle käia.
