Kas e-kool tõesti kasvatab õpilastes õpitud abitust?

 (34)
Paberist õpinguraamat hoiab hästi sidet kooli ja kodu vahel ning jääb ka      õpilasele kauniks mälestuseks oma kooliteest, leiab Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.  Foto: Alo Lõhmus
Paberist õpinguraamat hoiab hästi sidet kooli ja kodu vahel ning jääb ka õpilasele kauniks mälestuseks oma kooliteest, leiab Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. Foto: Alo Lõhmus---

Hugo Treffneri gümnaasiumi otsus e-koolist hoiduda näitab, et paberist õpilaspäevikut on veel vara maha kanda.

“Ega me siin ainult pastaka ja paberiga ka ei toimeta,” muigab Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer, kui uurin temalt e-koolist loobumise põhjuseid.

Sarnaselt teiste Eesti koolidega on ka Treffner eeskujulikult arvutiseeritud. Kuid tõsi mis tõsi: Treffneri kool, meie koolihariduse absoluutne tipp, ei ole liitunud e-kooliga.

See tähendab märkimisväärset isepäisust olukorras, kus seda tasulist arvutikeskkonda kasutab 430 kooli ehk üle 70% kõigist Eesti koolidest.

Ühtlasi tähendab see, et treffneristid kuuluvad nende 5% Eesti õpilaste hulka, kelle koolitööl ei saa vanemad silma peal hoida online-režiimis.

Treffneri gümnaasium katsetas e-kooli mõne aasta eest, kuid kooli õpetajad ei kiitnud seda heaks. Miks, selgitavad gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Punga ning direktor Ott Ojaveer.

Lisakoormus õpetajatele

Esiteks ei ole gümnaasiumi õppekorralduse eripärast tingituna igal tunnikontrolli hindel mingit tähtsust, seega pole mõtet neid ka Internetti sisestada, viitavad Treffneri juhid.

Tähtis on kursuse lõpphinne, mis mõnikord on ka ainus hinne, mis kogu kursuse vältel üldse välja pannakse.

Teiseks tähendab hinnete ja koduülesannete sisestamine õpetajale paratamatut lisakoormust. Sujuva õppekorralduse tagamiseks peab õpetaja niikuinii pidama lisaks ka paberpäevikut.

Ent kui paberpäeviku võib õpetaja ajapuudusel vahel täita ka tagantjärele, siis e-kooli tuleb sissekanded alati teha kindlaks kellaajaks, et õpilased saaksid Internetist uurida oma koduseid ülesandeid.

“Meie kool on seisukohal, et õpetaja peab tunnis tegelema maksimaalselt õpetamisega ning minimaalselt kõikvõimaliku paberimajandusega, olgu siis Internetis või laua peal,” räägib direktor Ojaveer.

Samuti ei usu Treffneri kooli juhid, et lapsevanemad on aktiivsed e-kooli külastajad ning uurivad arvutist iga päev oma lapse hindeid. Seetõttu on vana hea paberist õpilaspäevik või õpinguraamat, kuhu lapsevanem regulaarselt oma autogrammi jätab, kontakti hoidmiseks siiski kindlam vahend.

Ka on Treffneri juhid seda meelt, et pedagoogilistel põhjustel ei ole õige, kui lapsevanem saab otsekohe teada igast popitunnist.

Popiviskajaga eelistatakse Treffneri koolis kõigepealt ise vestelda ning kui viimane oma vigadest õpib, siis juhtunu unustada. Alles siis, kui korrarikkumine muutub krooniliseks, teavitab õpetaja ka lapsevanemat.

“Meie koolis juhtub asju, mis jäävadki õpilase ning õpetaja vahele. Ja noored hindavad seda,” sõnab õppealajuhataja. E-koolist hoidumise üks põhjusi on ka võimalikud juriidilised komplikatsioonid.

Näiteks kui koolimajas puhkeb tulekahju, peab õpetaja nimeliselt tuvastama, et kõik tunnis osalenud on majast välja pääsenud.

Kuidas seda teha aga ilma paberil leiduva õpilaste nimekirjata? Arvutist pole sel juhul abi: esimene asi, mis tuleõnnetuse korral klassiruumist kaob, on elekter.

Sundliitumist ei tule

Peamine põhjus e-kooliga mitte liituda on aga Aime Punga ja Ott Ojaveeri sõnul see, et e-kool kasvatab lastes õpitud abitust.

“Kui õpilased ei märgi oma kodutöid ise üles ja nad ei leia neid mingil põhjusel ka e-koolist, siis väidavad nad, et koolis ei antudki midagi kodus õppida,” selgitab õppealajuhataja Punga.

E-kooli keskkonda haldava ettevõtte Koolitööde AS juhataja Sten Soosaar peab loomulikuks, et koolid otsustavad ise, kas e-kool neile sobib või ei. “Hirmus oleks see, kui keegi sunniks kõik koolid e-kooliga liituma,” lausub Soosaar. Siiski leiab ta, et läbimõeldud töökorralduse puhul ei suurenda e-kool õpetajate koormust ega muuda ka õpilasi abituks.

“Nii võib ju öelda, et igasugune Interneti-kasutus suurendab õpitud abitust,” pareerib Soosaar e-kooli idee kahtluse alla seadmise.

Ka Treffneri juhid kinnitavad, et nende kooli järeldusi ei saa automaatselt laiendada teistele õppeasutustele. Esiteks puudub Treffneris alg- ja põhikooliaste, kus e-kool võib olla märksa asjakohasem. Teiseks on Treffneri gümnaasium nii õpilaste motivatsiooni kui õpetajate taseme poolest selgelt erandlik kool.

Kuid kindlasti pakuvad Eesti ühe parima kooli argumendid mõtlemisainet teistelegi õpetajatele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare