Eesti maaelu arengustsenaariumid loodi eri valdkondade ekspertide rühmatööna. Eksperdid määratlesid 50 liikumapanevat jõudu ning süstematiseerisid need teemade ja seoste alusel. Lõpuks valiti välja kaks kõige olulisemat - innovatiivsuse väärtustamine ühiskonnas ja infrastruktuuri olukord. Need moodustasid maatriksi teljed, mis kirjeldab maaelu aastal 2030.

Rahvuspark

"Rahvuspargi" stsenaariumi korral on maapiirkondades madal innovatiivsus ning hea infrastruktuur. EL ja riik on investeerinud tohutuid summasid maapiirkonna taristu arendamiseks ning ettevõtjate ja elanikkonna sissetulekute tagamiseks, teed on heas korras ja tolmuvabad, on korralik ühistranspordivõrgustik (kord tunnis igast külast keskuste suunas), palju kaugtööd tegevaid ametnikke, toetused moodustavad suure osa põllumajandustootjate ja ettevõtjate sissetulekutest ning ettevõtlusaktiivsus on madal.

Eesti matus

Stsenaariumis „Eesti matus" iseloomustab maapiirkondi vähene innovatiivsus ja kehv infrastruktuur. Elanikkond on kahtlustav uute ideede, tehnoloogiate jm väljastpoolt tuleva suhtes, rahvastik väheneb ja teed on osal ajast aastas läbimatud, avalikud teenused on viidud suurtesse keskustesse ja nende kättesaadavus on kehv.

Leiutajateküla

"Leiutajateküla" stsenaariumis on maapiirkondades kehv infrastruktuur, kuid innovatiivsed elanikud. Kõik maaelu toetavad meetmed on EL-s kaotatud, pole investeeritud maapiirkonna teedesse ning muudesse kulukatesse taristu objektidesse, muu ühenduse puudumisel on inimesed otsinud nutikaid ja odavaid lahendusi maailmaga ühenduse pidamiseks ning oma kõrgekvaliteedilise nišitoodangu turustamiseks, sellised kaubad nagu Peipsi sibul on mitmetes Euroopa maades kõrgelt hinnatud, kõrge innovatiivsus, interneti teel omandatud hea haridus ja tihe koostöö on aidanud inimestel maapiirkonnas ellu jääda ning aastaks 2030 on rahvastiku koosseis täiesti jätkusuutlik. Oma tegevuseks vajaliku energia toodavad inimesed kohapeal leiduvatest allikatest, kasutades tehnoloogiaid, mille nad on ise välja nuputanud ja saavad valmis teha kohalikust materjalist.

Kuldaeg

"Kuldaega" iseloomustab kõrge innovatiivsus ja hea infrastruktuur. Eestis on tugev toetus haridusele ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Heas korras tee viib iga majapidamiseni igal aastaajal, ühistranspordis kasutatakse kaasaegseid logistilisi (tellimuspõhisedid) lahendusi. Interneti- ja mobiilsideteenused on suhteliselt odavad ja kättesaadavad kõigile, kasutatakse ressursi- ja tööjõusäästlikke tehnoloogiaid, mis on keskkonnasõbralikud ning ei sõltu välisriikide toorainest. Kasutatakse lahendusi, mis võimaldavad rahuldada energiavajaduse peaaegu täielikult kohalikest energiaallikatest (maasoojus, päike, tuul, jäätmed). Riik on tugev tänu tugevale kodanikuühiskonnale. On sõlmitud ühiskondlik kokkulepe, et lastele ja noortele antava hariduse kvaliteet peab olema ühtlaselt kõrge kõigis Eesti piirkondades.  Rahvastik maal nooreneb, arvukus jääb samaks või suureneb vähesel määral linnade arvelt.