Ometi pole meie aju energiatarbes olulisi erinevusi, lahendame siis keerulisi matemaatikaülesandeid või sirvime ajalehesaba sudokusid. Sellisele järeldusele jõudis Ottawa ülikooli neuroteadlane Claude Messier, kes töötas läbi suure hulga kirjandust aju glükoosivajaduse kohta.

Uurija sõnul ei vähenda vaimne pingutus olulisel määral aju glükoositaset. Aju vajab juba puhkeolekus tegutsemiseks väga palju energiat ning saab väikese lisapingutusega mängeldes hakkama. Nii on näidatud, et eksami või kontrolltöö eelne jalutuskäik parandab laste tulemusi. Kui aju töövõime sõltuks vaid glükoosist, peaks füüsiline pingutus muutma eksamitulemused kehvemaks.

Suhkru mõju mõttetegevusele on seega väga keerukas. See sõltub ülesannete raskusest ja inimeste iseärasustest – näiteks east, isiksusetüübist ja ainevahetusest.

Messier´sõnul võib suhkrurikas jook olla abiks neile eksamitegijatele, kelle keha on hädas veresuhkru taseme reguleerimisega. Enamiku inimeste keha peaks aju varustamisega ise hakkama saama.