Kasel on lehed juba suured, kuid talveks väekate saunavihtade tegemiseks on veel liiga vara

Videoõpetused saunavihtade valmistamiseks
KASEVIHA TEGEMISE  ÕPETUS
Foto: Sven Arbet

"Praegu on sedamoodi, et saunaskäiguks võib viha teha küll, aga ainult üheks korraks," ütleb metsa- ja loodusemees Vahur Sepp. Talveks vihtade tegemisega tuleb veel oodata.

Sepa sõnul näib leht küll suur, kuid viha jaoks valmis veel pole.

"Täna tehtud viht ei kesta kaua, lehed murduvad ära ja sellega ei saa laval keha nahutada nii nagu vaja," selgitab mees.

Õigeks saunavihtade tegemise ajaks öeldi vanasti olevat jaanipäeva paiku. Aga Vahur Sepa sõnul tuleb arvestada, et see oli vana kalendri järgi.

"Praegu peaksime siis arvestama, et vihad tuleks talveks valmis teha 1,5-2 nädalat pärast jaanipäeva," õpetab mees, kel eluaegne saunavihtade valmistamise kogemus käepärast võtta.

Muidugi võib vihategemine ka sügise poole jääda, kuid sellisel vihal pole sel enam õiget värvi ega lõhna.

"Vahel harva, kui laisk olen olnud, on vihategu ka augustisse jäänud, aga siis hakkavad lehed juba okste küljest lahti tulema ja head vihta enam ei saa," ütleb Vahur Sepp ja soovitab ikka vanarahvatarkusest - kaks nädalat pärast jaanipäeva - kinni pidada.

Kuidas saunavihaks õigeid kaseoksi valida ja esiisade kombel, ilma nööri kasutamata ning hiljem ümber sidumata viht valmis teha, seda näitas Maalehele viis aastat tagasi hiidlane Lembit Aru. Vaata kahte videot ja õpi!



MILLEST SAUNAVIHTA TEHA?
  • Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümmargusema kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasest vihaga vihtlemisel aga kleepuvad vihalehed vähem ihu külge.
  • Kaseokstele võib lisada ka teiste puude oksi. Pärnale näiteks omistatakse podagrat leevendavat mõju. Pärnavihtu võib teha ka õitsemise ajal, siis saab saunaline lisaks n-ö lõhnateraapiat.
  • Lepaoksad leevendavad pea- ja luuvalu, tammevihaga vihtlemine tasakaalustab inimeses voogavad energiad taas tasakaalu, paraneb tuju ja ööuni ning see aitab ka ülekaalu ja kõrge vererõhu korral.
  • Sarapuuoksad virgutavad vaimujõudu ja peletavad nahahaigusi. Koos põdrakanepiga on see energeetiliselt väga tugeva toimega.
  • Kadakaviht ergutab naha vereringet, hingamisteedele mõjub hästi selle lõhn.

Allikas: Maaleht
KUIDAS VIHTA SÄILITADA JA SAUNASKÄIGU EEL VÄRSKENDADA?
  • Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult.
  • Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesepaiste eest varjatud ventileeritav ruum, kus vihad riputatakse seinale või lakke.
  • Paljud teevad vea, kui jätavad kokkuseotud vihad nöörile pikaks ajaks rippuma. Nõnda ei jää raviomadustest midagi alles, sest taime vägi ja võim hingab lihtsalt ära.
  • Need saunavihad, mida plaanite kasutada talvel, pange kihiti pappkastidesse, igale paber vahele. Nii jäävad kõik lõhnad ja omadused alles.
  • Kuivatatud viha värskendamiseks pange see kõigepealt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel umbes 10 minutiks kuuma vette.
  • Külmutamisel pakkige vihad ükshaaval õhukindlalt kilekottidesse ja laduge sügavkülmikusse. Külmutatud vihtu sulatage aga aeglaselt toatemperatuuril. Kui on kiire, võib kasutada külma vett. Kuum vesi võtab lehed lahti ja muudab need pudruks.

Allikas: Maaleht
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare