Kivi-Vigalas tulrevad muusika- ja ajaloo päevad

Üheks võtmesõnaks selles kirjatükis on “vald”. See skandinaavia laensõna tähendas juba ürgkogukondliku korra lagunemise ajal tõenäoliselt sugukonnavälist võimu, kesk- ja uusaegu seostus see mõiste mõisatega, 18. saj. lõpul hakkas aga teisenema talurahva kogukonnaks. Seoses pärisorjuse kaotamisega 1816/1819 sai vallast vastavate kohustuste ja õigustega talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus.

Nõnda pajatab ENE, jätab aga mainimata, et nn “Vigala Õiguse” väljakuulutamisega 14. juulil 1789 Vana-Vigala mõisas oldi üleüldse esimesed Eestis. Tasapisi algas meil just siis – juhtumisi täpselt Bastille' vallutamisega 225 aastat tagasi – valdade rajamine koos vastavate ametimeestega, mudeliks Vigala.

Auväärseim tähtpäev kuulub aga kogudusele – juba 1939.aastal tähistati selle 600ndat juubelit vägeva, mitmesaja lauljaga Läänemaa vaimuliku laulupeoga, koore juhatas “Eesti lipu” autor Enn Võrk, altarikõne pidas piiskop Rahamägi.

Vigala kuld ja hõbe

Pea igal vallal on oma suuremaid ja väiksemaid suurmehi, Vigalast pärit või seal elanutest saagu nimetatud järgmised: rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen; kirjanik Mihkel Aitsam tema avastaski üriku, mis kinnitab, et sealne kogudus leiab esmamainimist juubelilõhnaliselt 675 aastat tagasi – mida nüüd pühitsetaksegi; siit on pärit vennad Ants Laikmaa ja Aino Kallase “Bernhard Riivese” prototüüp Bernhard Laipman; meie esimesi kutselisi fotograafe Madis Rukki; Vigala kihelkonnast Veliselt põlvneb Georg Lurich, Vigalasse kolis Kuusalust organist Riho Tormis, kelle poeg Veljo sirgus nooreks meheks Vigalas; Võrumaalt tuli organistiks Artur Uibo, kelle poeg Andres alustas orelimänguga Vigala Maarja kirikus; siit kupatas nõukogude võim ära Saaremaale Vigala Sassi (Aleksander Heintalu); ning lõppude lõpuks on Gerd Kanter Vigala verd. Kolm esimest, keda ligi veerandsada aastat tagasi hinnati vabas Eestis kultuuripreemiaga, olid Tormis, Sass ja Andres Uibo. On inimesi, keda mäletada, nagu neidki, kelle tegemistele toetuda.

Polyhymnia meelehead

Koguduse suure juubeli kõrval on ka teisi pühendumisi. Prof. Uibo isiklikeim neist kuulub isale, otsesemaid põhilisele õpetajale Hugo Lepnurmele, kes käis tihti Vigalas mängimas. 40 aastat tagasi algatas mentor oreliilmas enneolematu LP sarja “Eesti orelid”, kus leidis taassünni rida maakirikute tagasihoidlikke, kuid heakõlalisi pille. Nende seas oli ka Vigalale lähima, Kullamaa kiriku instrument, millega salvestati meistri esituses Rossi, Pachelbeli, Buxtehude, Bachi, Brahmsi, Tobiase, Lüdigi ja Gade kaunid väikevormid. Kummardusena suurele õpetajale mängivad nüüd, 5. septembril kell 20, Vigala kirikus täpselt sama kava Uibo ise, Ulla Krigul ja Tiia Tenno. Nagu kõigile üritustele, on ka sellele sissepääs prii. Korraldab kontserdi Eesti Interpreetide Liit.
Laupäeval, 6 septembril k 12, algab Maarja kirikus kontsertmälestusteenistus “Eesti eest”. Teenivad Vigala Maarja koguduse õpetaja Kristiina Jõgi ja Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk, orelil Aili Soonberg. Endiste Metsavendade Liit avab mälestustahvli, laulab Vigala meeskvintett. Õhtu eel, k 18, tuleb kirikusse Rahvusmeeskoor, Mikk Üleojaga eesotsas, esitama Gabrieli, Tormise (ka mõjuvõimas “Laulja”) ja Uibo kooriteoseid. Orelil Piret Aidulo ja Uibo, korraldaja Eesti Kontsert.
Pühapäev algab k 11 piduliku teenistusega, kaasa teevad peapiiskop Andres Põder ja koguduse endine vaimulik Kaido Soone, veel mitmed külalised. Muusikalise osa täidavad Uibo, kontratenor Ka Bo Chan, viiulikunstnik Arvo Leibur ja tšellist Aare Tammesalu. K 14 aga viiakse läbi kaalukaimana juubelikontsert, kus esinevad kammerorkester ning solistid Mari-Liis Uibo (Andrese viiuldajast tütar, keda on juba kuuldud ka Wiener Musikvereinis, Carnegie Hallis, Moskva Kremlis ja maailma teistes saalides – ja ega Vigala Maarja kirikuski mitte esimest korda), ning taas Leibur, Tammesalu ja Chan. Nüüd on kavas Bachi a-moll Viiulikontsert, kolm Mozarti kirikukontserti ja Maarja kogudusele pühendatud Uibo “Ave Maria”. Korraldaja Ars Musica Estonica.

Kes minevikku..., see...

Ajaloopäev “Vabadusvõitlus Eestis 1918-1994” viiakse läbi laupäeval Vigala kirikus. K 11 avatakse kirikla aias fotonäitused – Hans Hattolt ja Reemet Kasekampilt “Kaitseliit 1918-1940” ning “Metsavennad” Meelis Pernitsilt. K 14 räägib Vigala vallavolikogu esimees Martin Andreller metsavendlusest, koguduse juhatuse liige, tuntud rahvatervisearst ja üks ürituse initsiaatoreid Jaak Uibu selgitab omakorda “Vigala Õiguse” tähendust ja otsib seoseid Vigala õiguse ja koguduse vahel ajaloost. Päeva teine pool lõpetatakse sõdurisuppi maitstes (kokkadeks Kaitseliidu Rapla malevlased ja Naiskodukaitse Rapla ringkonna pere). Loomulikult järgneb õhtupalve.

Tundub, et midagi pole muusika- ega mälestuspäevadel liiasti, veel vähem midagi puudu. Tegu on väikesevõitu asumi hiigeltööga, sestap aplodeerigem mitte üksnes silmapaistvatele persoonidele, vaid kindlasti ka EELK Vigala Maarja kogudusele (õp. Kristiina Jõgi), Vigala vallale (Priit Kärsna), Eesti Endiste Metsavendade Liidule (Heiki Magnus) ja kaitseliidu Rapla malevale (Meelis Pernits)! Eestimaa, usk ja lootus elavad edasi.