Kohanimed on eestlastele olulised

 (1)

Kohanimed on eestlastele olulised
Peeter Päll tutvustas aadressiandmete korrastamise põhimõtteid Põlva Maavalitsuse foto

Neljapäeval, XI kohanimepäeval Põlvas, arutleti kohanimede olulisuse, muutmise vajalikkuse ning kui kultuuri ja ajaloo jäädvustamise seisukohalt tähtsate väärtuste üle.

Kohanimed pole kunagi olnud avalikkuses suurema tähelepanu all kui selle suve perioodil, mil teatati, et hakatakse kohanimesid muutma. Kohanimepäeva tervituses lausus maavanem Ulla Preeden, et oleme meid ümbritsevate kohanimedega igapäevaselt harjunud ning olemasoleva muutmine tekitab inimestes segadust.

Täpselt nii see ka tegelikkuses juhtus ning ajakirjanduses levinud sunduslik 30 000 kohanime muutus oli kohanimenõukogu aseesimehe ja Eesti Keele Instituudi teaduri Peeter Pälli sõnul eelkõige teavituse probleem, sest 90-protsenti neist 30 000 muutusest on seotud tehnilist laadi objektide, näiteks mobiilimastide, alajaamade ja muu sellise nimedega.

Mall Kivisalu Maaametist juhtis tähelepanu sellele, et korrastatud aadressiandmed on vajalikud mitmete ühiskondlike teenuste toimimiseks ning eluliselt olulised näiteks päästeameti, politsei ja kiirabi töös kannatanute asukoha võimalikult täpseks määramiseks. Aadressiandmete muutmine ja täpsustamine käib koostöös objektide omanikega ning kõik kohanime muutused teeb kohalik omavalitsus ning seda üheskoos omanikega. Maaamet on kohanimede muutmise protsessis soovitaja ja jämedatele vigadele tähelepanu juhtija rollis sõnas Kivisalu.

Lisaks aktuaalsele kohanime muutmiste teemale oli kohanimepäeval suur rõhk pandud ka kohalikule paikkonnale. Põlvamaa kohanimede muutuste ajaloost rääkisid Evar Saar Võru Instituudist ning Ahto Raudoja Seto Instituudist. Saare sõnul on külanimede kirjapilti ajajooksul palju üsna palju muudetud, mõnede puhul lausa eriti palju, näiteks 1638. aastal oli Miiaste küla nimeks Mexte ja Eoste hoopiski Itzkulla. Setomaal on kohanimetusi iseäranis palju ning üht trükivärsket Setomaa kohanimesid kaardistavat raamatut „Setomaa kohanimed“ tutvustas Raudoja ka kohanimepäeval.

Igal kohanimel on oma saamislugu ning miks mitte ka laul. Veriora piirkonna kohanimede rahvasuust levinud huvitavatest pärimustest rääkis kohanimepäeva osalejatele Nele Reiman ning kohanime laule esitas Aapo Ilves.

Kohanimed on osa kultuurist ning igal riigil on vabadus oma kohanimede määramisel. Seekordne XI kohanimepäev näitas samuti, et need nimed on väärtustatud ja olulised.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare