Valitsus põhjendas, et maad ei saa vallale anda, kuna nendele kruntidele ei plaanita ehitada objekte, mis teeniksid avalikku huvi. Lisatud on, et pole ka õiguslikku alust maa munitsipaliseerimiseks elamuehituse ja hilisema võõrandamise eesmärgil.

“Meie oleme veendunud, et tegemist on vägagi suure avaliku huviga,” kommenteeris Saare vallavanem Jüri Morozov. “Paljud noored on maalt ju lahkunud häda sunnil, sest pole elu- ja töökohta. Meie projekt on üks riigile kõige vähekulukam variant sellele liikumisele vastuliikumist tekitada.”

Saare vald algatas Voore külas jäätmaana seisva riigimaa 7 hektaril Noorteküla detailplaneeringu juba 2006. aastal.

Kaks takerdust

Pärast planeeringu kehtestamist 2008 on vald ehitanud seal välja vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsuteed. Koos riigilt saadud rahaga on selleks kulunud üle 4 miljoni krooni.

Ammu on kokku kogutud ka uude asumisse elama tulla tahtjate avaldused. 30 krunti on mõeldud noortele peredele ja kaks on reserveerinud Saare vald õpetajate jaoks.

Küla üldkasutatavad alad on juba valla omandis. Kruntide maad munitsipaalomandusse taotledes peeti silmas, et maale seataks hoonestusõigus ja noored pered võiksid ehitama hakata. Hiljem saaksid nad maa tasuta enda omandisse.

Takerdus on peale maadeküsimuse tekkinud ka Eesti Energiaga, kes käsitleb ettevõtmist kinnisvaraprojektina ning küsib alajaama ja kruntide liitumispunktide rajamise eest 1,6 miljonit krooni.

Vald oli valmis selleks laenu tegema, aga ei saanud rahandusministeeriumi nõusolekut. Tee olnuks lahti, kui projekt oleks seotud ELi rahaga.

“Igal pool, kus oleme oma noortekülast rääkinud, ollakse sellest väga vaimustatud, oma toetust on avaldanud näiteks nii Riigikogu maaelukomisjon kui siseminister,” ütles vallavanem Morozov.

Suur huvi on olemas ka asjaosaliste poolel. Nende seas on nii Saare vallas tööl käijaid kui ka hoopis Võru- või Tartumaal elavaid noori.

Mõned neist helistavat vallavanema sõnul vaata et iga päev küsimisega, kui kaugel asi on.

Kuidas edasi?

Kui valitsuse otsus on valda jõudnud, plaanib Morozov koos asjaosalistega arutada, kuidas edasi toimida.

Maaga on õhus seegi variant, et vald ostab riigilt maa ära. See sõltub siiski palju riigi lahkusest soodushinda ja järelmaksu võimaldada.

“Et projekti elluviimine võib võtta kaua aega, nägime ette juba seda alustades, aga minu arvates on kõige suurem probleem mujal,” ütles Morozov. “Vajadusest toetada noori, ettevõtlust ja nii edasi räägitakse nii palju, et keegi enam ei usugi sellesse.”


Kommentaar

Kalev Kotkas, Riigikogu maaelukomisjoni esimees

Saare valla noorteküla on väga intelligentne lahendus ammusele probleemile. Sellise algatuse toetamine teeks au igale valitsusele, meie oma jättis kahjuks võimaluse kasutamata.

Loodan väga, et Saare vallal jätkub ikka meelekindlust projektiga jätkata ja et nad annavad valitsusele võimaluse vigade paranduseks – see tähendab, et taotlus tuleb uuesti esitada ja vajadusel paremini argumenteerida.

Kogu Eesti vajab seda pilootprojekti selleks, et Saare valla positiivne kogemus innustaks ka teisi omavalitsusi nende eeskuju järgima ja taolisi noortekülasid rajama.

Siim Kiisler, regionaalminister

Tunnustan kohalikku omavalitsust, et nad on nii ambitsioonika ülesande ette võtnud – leida need noored pered.

Näen lahendust selles, et riigivaraseaduse järgi võib võõrandada riigile kuuluvat elamumaad ka kohalikule vallale.

Sellisel juhul on müügihind 65% harilikust väärtusest ja see tuleb tasuda kahe aasta jooksul. Arvestades kinnisvaraturu madalseisu, on valla poolelt vaadates sellise tehingu tegemiseks aeg igati soodne.

2009. aastal jõustatud omavalitsuste laenupiirang kehtib 2011. aasta lõpuni ja laenu saab tõesti vaid europrojektide kaasfinantseerimiseks.

Aga rasked majandusolud ei kesta kindlasti lõputult ja ilmselt avanevad tulevikus ka omavalitsuste laenukraanid.

Juhul kui huvilised on olemas ja maa riigilt ära ostetud, on vallal võimalik kaaluda projekti jätkamist koostöös erasektori arendajatega, kellele laenupiirangud ei laiene.