“Jää on paks, kalamehed vaatasid nõrgemad kohad üle ja siis hakati tasapisi autodega üle käima,” selgitas Linholm. Jäätee, olgugi isetehtud ja mitteametlik, on tema sõnul saarlastele praegu väga kasulik, sest laev jääolude tõttu ei sõida ning kopteriga kõike saarele vedada ei saa — näiteks sedasama kütust, mille järgi mindi.

Häirekeskusse helistas mees mitte selleks, et 112 midagi laevaga ette võtaks, vaid lootuses, et nad saavad ta laevaga ühendada ning siis saaks juba paluda, et alus käiku aeglustaks, kuni auto üle jää jõuab.

“Häirekeskus ühendas mu merevalvekeskusega, sealt võeti laevaga ühendust ning selgus, et käiku aeglustada ei saa, kuna ta võib rüsijäässe kinni jääda. Natuke nad ikka kiirust maha said, nii-et pääsesin üle,” rääkis Linholm.

Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg ütles, et samal päeval helistas sama murega ka teine inimene, kes teatas, et ei vaja abi, kuid soovib saada ühendust laevaga, et oma reis turvaliselt lõpuni viia.

Kahjuks oli laev selleks ajaks juba nii kaugel, et teisel autol tuli saarele tagasi pöörduda ning jääteest üle sai soovija järgmisel päeval juba jalgsi.

Sel nädalal peatas veeteede amet Viimsi valla avaldus alusel laevaliikluse ajutiselt Prangli ja Aksi saare ning Aksi saare ja Ihasalu poolsaare vahel. Kahjuks jõudis mõne päeva eest sealt läbi sõita jäälõhkuja Tarmo ning autoga üle jää seetõttu praegu ei saa, küll aga käiakse edasi jalgsi ning kergemate sõidukitega.

“Oleme jääga üles kasvanud ja teame väga hästi, et kui on maatuul ja lahtine serv paistab, siis sinnapoole sõita ei maksa,” sõnas Linholm. “Saarel käib elu lihtsalt teisiti, kuigi seda on ehk mandriinimestel raske mõista.”

Uisapäisa tema sõnul jääle ei minda ning laevade liikumisel hoitakse silm peal — seda saab teha nii aknast merele vaadates, kui netist laevade liikumist jälgides.

Viimati sai Pranglile mööda jääd mitme aasta eest ning seetõttu ei ole ametliku jäätee rajamine arutlusel olnud.