10. Mardipäeva nimetus viitab surnutele, mardustele. Seljas pahupidi pööratud kasukas, nägu määritud, kehastavad mardisandid karuseid ja mehelikke hingi. Nagu päris hingedelt, nii oodatakse ka santidelt õnnistust karjale ja põllule. Samuti pakutakse santidele süüa. Arvatakse, et sandid mängivad hingi, kellel pole järeltulijaid või keda ei ole kombekohaselt kostitatud.

25. Lambapäeval ja selle laupäeval (haniõhtul) käivad haned ehk kadrisandid heledas naisteriides ringi ja mängivad naiste hingi. Mulgimaal on heledas riides sanditajaid nimetatud hingesantideks. Muhus ja Tartumaal on valges rõivas sanditamist kutsutud hanejooksmiseks. Lambapäevast algab tali ja karu läheb pessa. Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustavad talve ilmasid. Lambapäeva ümber olevad tormid lubavad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.

5. päev - täiskuu kõva aja algus. 

7. päev - täiskuu.

9. päev - kuu kolmanda veerandi pehme aja algus.

14. päev - kuu neljas veerand, kõva aja algus.

20. päev - vana kuu pehme aja algus.

22. päev - kuu loomine.

24. päev - noore kuu kõva aja algus.

29. päev - kuu esimene veerand, pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja mädandaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti halvaks ja piim hapuks. Siis raiutakse võsa, laotatakse sõnnikut, hävitatakse kahjureid ning külvatakse-istutatakse kõike, mis alla kasvatab. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev - kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 30.01., 27.02. alates kl 10st, 26.06., 23.10., 20.11. alates kl 14.32st. Kaduneljapäevad on kaduaja neljapäeval enne kuu loomist.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Külvatakse teravili ja kõik muu, mis peale kasvatab. Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha noore kuuga; mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga. 

Allikas: "Maavalla kalender 10 227 (2014)", Maavalla Koda