Ühest küljest ei ole ju ammu ilmunud ühtegi uut raamatut Landeswehri sõjast, teisest küljest soovisin meie lugejatele lühidalt tutvustada Läti Vabadussõja sündmusi, Läti küttide metamorfoose ning samuti Eesti–Läti vastuolusid ja koostööd sel keerulisel ajal. Olen lõunanaabrite sõjaajaloo vastu huvi tundnud juba aastakümneid.

Kuidas suhtutakse Eesti vägede rolli Läti Vabadussõjas tänapäeva Lätimaal? Kas näiteks Võnnu lahingut tähtsustatakse samamoodi nagu meil?

Loomulikult ei ole mul põhjalikku ülevaadet tänapäeva Läti suhtumisest. Kuid mulje jääb, et see on nagu suhtumine Sinimägede lahingusse Eestis – püütakse suurendada oma poiste osatähtsust ja vähendada liitlaste rolli. See on iseenesest omane kõigile rahvastele. Pidukõnedes aga rõhutatakse ikka sõprust, koostööd ja ühist võitlust.

Loodan, et kunagine konkurents ja tähenärimine selles osas, kelle roll Landeswehri sõjas suurem oli ja kui täpselt seda kajastatakse, on jäänud Pätsi ja Ulmanise aegadesse.

Olen märganud seda, et lätlased pööravad suurimat tähelepanu Cēsise lahingule (kus nende panus tõesti märgatavam oli) ja hiilivad mööda Riia operatsioonist, mis oli samuti oluline ja kus lätlaste osa oli väike.

Läti ajaloolase Aldis Mininši kinnitusel peetakse seal 22. juunil Läti kangelaste mälestuspäeva ja ühtlasi Cēsise lahingu aastapäeva, mille tähistamise tseremooniates osalevad riigi kaitseministeeriumi ja armee esindajad.