Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka.

16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.

17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses.

19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine.

Kadripäeval ennustati ka ilma:

  • Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
  • Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
  • Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
  • Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
  • Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
  • Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
  • Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
  • Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).

Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta, Maavalla Koda, Vikipeedia