“Tahame juba sel suvel bussi sõitma saada, suvisel ajal on ju noored kõige enam omapäi ja nad otsivad tegevust,” loodab MoNo Bussi projektijuht Triin Raudoja.

Praegu käib Raudoja kohtumas eri paikade noortega, saamaks teada, mida nood kõige enam ootavad.

Edulugudest benji-hüpeteni

Läinud neljapäeval loetles Tartumaal Puhja noortekeskuses oma soove paarkümmend gümnaasiumiõpilast.

Poisid soovisid sportlikumaid, tüdrukud naiselikumaid asju.

“Paintball’i!” hõikasid poisid.

“Meigikoolitust!” hõiskasid tüdrukud.

“Benji-hüppeid!” ihkasid poisid.

“Kuulsustega kohtuda!” ihaldasid tüdrukud.

“Skate-parki, teisaldatavat seiklusrada!” olid poisid nüüd õhinas.

“Moesõud!” õhkasid tüdrukud.

Triin Raudoja arvutisse said kirja veel ka batuut, grafiti, sumo, pildistamise õppimine.

“Põnevust tahaks ja et lõbus oleks, igav on muidu,” põhjendasid Puhja poisid oma soove.

Puhjas on tegelikult isegi hästi. Mõne kuu eest avas seal otse koolimaja kõrval oma uksed noortekeskus, mille tegevust rahastab kohalik omavalitsus.

Soojades ruumides saab mängida lauatennist, koroonat ja teisi lauamänge, WiFi avab tee internetiavarustesse.

Samas soovitakse, et paljud põnevad asjad, millest nad seni vaid kuulnud või arvutist näinud on, ka nende kodukanti jõuaks.

“Ekstreemseid või muid noortele huvitavaid tegevusi, mis palju raha nõuavad, ei ole meil kahjuks võimalik ette võtta,” tunnistab Puhja noortekeskuse juhataja Karin Küttis.

Ta loodab, et bussiga saab siiani võimatuna tundunud koolitusi või üritusi kohapeale tuua. Ühe näitena nimetab ta seiklusradasid.

Triin Raudoja sõnul on suurem osa soovidest täidetavad, olgu needsamad seiklusrajad või siis välikino, aktiivsed töötoad, ettevõtlikkuse edulood.

“Meremäel käidi välja idee kuulata mõnd edukat ettevõtjat, et siis ka ise innustust saada,” toob Raudoja näite.

Eeskätt maanoortele

MoNo buss hakkab graafiku alusel liikuma üle Eesti neisse paikadesse, kuhu teda on kutsutud. Kui projekt ennast tõestab, muretsetakse busse veelgi juurde.

“Kuigi me ei välista ka linnu, on teenus eelkõige suunatud maapiirkondade noortele, kus nendega ei tegele tihtipeale mitte keegi ega ole läheduses ka noortekeskusi,” arutleb Raud­oja.

Bussiga sõidavad kaasa kogenud noorsootöötajad ja eri valdkondade eksperdid.

Milline buss täpselt välja nägema hakkab, pole veel selge. Küll peab bussi või selle järelhaagisesse mahtuma ka kogu materjal tegevuste läbiviimiseks.

“Enamik tegevusi toimub suvel siiski väljas, ülejäänud aegadel seltsimajades või looduses. Buss on pigem vahendite hoidmise koht ja varjualune,” selgitab Raudoja.

Sarnane buss tegutseb praegu Suurbritannias, kus see peatub bussipeatustes ja tegeleb seal noortega. Teine näide on tuua Soomest, sellega lähevad meie noortekeskuste töötajad tutvuma veebruaris.

MoNo Buss on ainulaadne üle-eestiline projekt, mida viib läbi Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, mis on noortekeskuste katusorganisatsioon.

Äriplaani koostamist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lähiajal taotletakse äriplaani rakendamiseks, MoNo busside tegevuse alustamiseks samast sihtkapitalist 40 000 eurot.

Edaspidi loodetakse, et tegevust aitavad rahastada juba sponsorid.

“Miks mitte ka haridusministeerium, kes peaks olema vägagi huvitatud sellise hariva noorsooteenuse arendamisest Eestis,” usub Raudoja.


Mis on mobiilne noorsootöö

- Mobiilse noorsootöö kontseptsioon on sotsiaalpedagoogiline lähenemine, mille juured Ameerikas ja Hollandis ning mis on välja töötatud Tübingeni ülikoolis Saksamaal 1970. aastate alguses. Eesmärk on parandada noorte elu ja soodustada nende arengut.

- Teadvustatud tegevusena uudne nähtus Eestis, mõiste lühendina võeti kasutusele MoNo.

- Jaanuaris 2011 alustati Eestis Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti riigi kaasrahastusel ellu viidavat noorsootöö kvaliteedi arendamise programmi. Aastaks 2013 on kavandatud kaasata 90 piirkonda.

- Eestis keskendub MoNo neljale tegevussuunale: tänavatöö, töö internetis, noorsootöö teenuse pakkumine maal (sh MoNo buss) ja noorte kogunemiskohtades.

Allikas: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus